Narva-Jõesuu Pime park

Narva-Jõesuu kui kuurordi loovad meri ja männimets ning Pime ja Hele pargid. Nad on jaotatud tänavatega. Vabaduse tänavast mere poole jääv ala on Pime park. Pime park on rajatud rannavallidele kasvanud looduslikku männimetsa ja on...

Šiškini mänd (Meriküla mänd)

Vene maalikunstnik Ivan Šiškin, kes puhkas vahel Narva-Jõesuus ja Udrias, armastas selle puu all istuda ja maalida. Šiškinil on sellest puust tehtud mitu tuntud maali, mis on Peterburis Vene muuseumi põhiekspositsioonis. Rahvasuus...

Aluoja juga

Aluoja joaastangud asuvad Toila vallas Pühajõe külas, läänest Pühajõe orgu suubuval Mägara ojal. Aluoja on ainulaadne paepõhjaline org, kus esinevad joaastangud, kurisud ja allikad. Astangute kõrgused on pärivoolu liikudes 1,4 m, 0,7 m,...

Kurtna järvestik

Illuka vallas paiknev Kurtna järvestik on Eesti järvederikkaim ala, kus ligikaudu 30 km² suurusel alal leidub 42 järve pindalaga 0,2 kuni 136 ha. Järveäärsed alad on populaarsed puhke ja supluskohad nii kohalike kui kaugemate külaliste...

Tõrvajõe juga

Tõrvajõe juga asub Tõrvajõe külas ja jääb Tallinn-Narva maantee vahetusse lähedusse. Juga toitub Tõrvajõest. Tõrvajõel on mitu väikest astangut: põhiastang, mille kõrgus on kuni 2,5 m ja kolm väiksemat astangut, mille kõrgus ei...

Narva-Jõesuu Hele park

Narva-Jõesuus on kaks ametlikku parki - Pime ja Hele park. Valge park, mida nimetatakse ka Heledaks pargiks, rajati 1877. aastal. Pargis asuv paviljon, mis asub ilusa tiigi ääres on hea näide 19. sajandi puitpitsarhitektuurist. Pargi puistu...

Pimeaed

See on Narva vanim park, XIX sajandi lõpu pargiarhitektuuri näide. Asub Viktoria bastionil. Pargis ja selle ümbruses on kaks mälestusmärki. Neist esimene on 1853. aastal Victoria bastionile püstitatud malmrist - Põhjasõja ajal Narva...

Valaste juga - Eesti kõrgeim

Ontika pankrannikul asuv Valaste juga on oma üle 30-meetrise veeseinaga Eesti kõrgeim. Praegu on juga vaadeldav nö joa kõrvalt, kust siiski avaneb piisavalt hea vaade maakera 400 000 miljoni aasta jooksul tekkinud kihtidele. Vaatemängulisem...

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti idapiiril, mis algab Peipsist Vasknarva ordulinnuse juurest ja suubub Soome lahte. Narvas jaotab Kreenholmi saar jõe kaheks. Mõlemal jõeharul asub Narva kosk, millesse lastakse vett kord aastas ja siis on võimalik...

Äkkeküla matka- ja loodusrada

Äkkeküla matka- ja loodusrada valmis koostöös SA Keskkonna Investeerimise Keskusega. Äkkeküla spordikeskuses on mitu erinevat rada, mida saavad kasutada nii harrastajad kui ka kogenenud spordisõbrad. Loodus- ja matkaraja kogupikkus...

Saka Mõisa park ja kivimite ekspositsioon

Saka Mõisa park asub maastikuliselt kõrgel paekaldal. Pargi vanemad puud viitavad pargi suurele vanusele ning võimalikule päritolule juba 19. sajandi algusest. Park on vabakujuline ja rekonstrueeritud ning rajatud on graniitkividest algsele...

Saka Mõisa Meretorn

Meretorni tippu ja seal olevale platvormile viib keerdtrepp, kuhu saavad kõik soovijad minna ja nautida suurepärast vaadet nii lahes asuvatele saartele kui ka päikesetõusule ja -loojangule. Meretorni juures telkimisala kõrval on lõkkeplats...

Narva kosed

Narva kosed asuvad oma tegevuse lõpetanud Kreenholmi manufaktuuri endisel territooriumil. Hüdroelektrijaam laseb oma veehoidla turbiinidest vee jugade kaudu välja tavaliselt kevadise suurvee ajal ja siis on võimalik Eesti pool koskede ilu...

Saka Klindimõisa matkarada

Saka Klindimõisa matkarada saab alguse Saka mõisa territooriumilt. Rada, mis on 3 km pikk kulgeb klindipealsel ja mere ääres. Rajal näed pankrannikut, sinisavi lademeid, pankrannikualust metsa ja Kivisilla juga. Võid ronida kunagise...