Mäetaguse mõisa suvetuur

 

Mäetaguse mõisahotell asub Alutagusemaal, kus Ida-Virumaa loodusmaastikud on väga mitmekesised ja kaunid ning kus on palju nii ajalooliselt kui ka kultuuriliselt põnevaid kohti. Kindlasti olete kuulnud lugusid Alutaguse karust ja ka lendoravast, kuid väga vähestel on õnnestunud neid kohata. Ilmselt teate lugusid vanausulisest, kes jäävad Peipsi veerde, kuid meil on Jõuga ja Iisaku kandist välja pakkuda hoopiski pooleusuliste ajalugu ja kultuur.

Pakume teile nautimiseks 7 põnevat kohta, mida külastada. Mäetaguse mõisahotellis majutust ja romantilist mõisamiljööd, komandeerime teid autosse ja anname kätte juhised. Avastamist vajavad kaevandusmaastik teel Selisoo rappa, Jõuga külateid palistavad pooleusuliste hauakääpad, Iisaku vaatetorn ja kihelkonnamuuseum ning Kauksi kuumad liivaluited.

 

 

Muuseumipaketi hind kahele on 72 € (alates 21.06 on hind 82 €), sisaldades majutust standardtoas (supelmaja piiramatu kasutus, hommikuujumine, hommikusöök) ja Iisaku Kihelkonna muuseumi pileteid.

Selleks, et Alutagusemaa suvetuur saaks täiuslik, pakume Mäetaguse mõisahotellis kaheks ööks mugavat majutust- lisaks standardtubadele on hotellis ka kõrgema kategooria toad teatavate lisamugavustega, peretoad, allergikute toad ja sviit. Mõisahäärberis on aga kaks luksuslikku mõisakorterit.

Lisaks Supelmaja kahe 25m ujumisraja ja massaažibasseinidega, vaikne 4 saunaga 18+ Tagatuba, kohalikust toorainest eestipärast toitu pakkuv a la carte restoran Rosen. Suvisel ajal on avatud kuni 23:00ni sisehoovis õuekohvik. Mõisaansamblisse kuulub väärikas mõisahäärber, lisaks mitmeid abihooneid, kus tänapäevane sisu ja funktsioon. Soovitame üles otsida von Rosenite väike kabel täitsa mõisapargi servas.

 

 

 

   

10-minutilise autosõidu kaugusel asub Selisoo raba, pakkige autosse piknikuseljakott, mille saab kaasa tellida mõisahotellist. Auto saab jätta sealsesse parklasse ja edasi minna siis juba mööda laudteed. Tallinna inimesed on harjunud pealinnalähedastes rabades jalutama kui vanalinnas- inimeste hordid jalutavad mööda ja vastu. Selisoo pakub aga täielikku vaikust ja omaette olemist.

Matkarada viib siirderabast läbi ja infotahvlid tutvustavad erinevaid sootüüpe, rikkalikku taimestikku ja rohkelt erineva suurusega älveid ja laukaid, moodustades maalilisi älvestikke ja laugastikke. Matkalisele pakub rajal olev paviljon peavarju. Soovitame matkata Seli järveni ja sama teed pidi tagasi. Kaardil olev vaatetorn on lagunenud, seda pole mõtet otsima minna.

Selisoo matkaraja algus on Väike-Pungerjal- Mäetaguse poolt tulles on Estonia kaevanduse ristist 300m Tartu poole vasakul teepervel viit tekstiga “Selisoo matkarada 3 km”, mis laseb teil pöörata paremale.

 

 

 

Kaevandusmaastikud

Selisoo matkarajale saab mööda teed, mis asub Estonia kaevanduse peal. Võsa vahel saab näha suuri elektrikapilaadseid “kaste”, mille kaudu elektritoiteliinid lähevad maa alla kaevandusse. Lisaks on sama tee ääres ka talviti enimpildistatud kaevanduse tuulutusšaht.Tuulutusšahte on kahesuguseid, ühed annavad kaevandusse värsket õhku, teised lasevad õhu välja, ehk hoiavad värske õhuvoo liikumises. See šaht tõmbab kaevandusõhu šahtidest välja.

Tunnete suvel selle koha ära raba poole sõites vasakut kätt jääva rohelise tõkkepuu järgi. Tõkkepuu taha, tuulutusšahti juurde võib jalgsi minna. Kuna tuulutusšaht on töös, siis paiskab ta aastaringselt õhku kondensvee piisku, milles päikeselise ilmaga tekib vikerkaar. Talvel jäätub aga see piiskademeri, moodustades šahti ümber jäise kupli, mis on omaette imekaunis looduse kätetöö.

 
 
 

Pooleusuliste hauakääpad Jõuga tee ääres

Jõuga ja Iisaku kandis elasid pooleusulised, kes olid endisaegne eesti-vene segakeelt kõnelnud luteriusulised, ent samas ka vene kombeist kinni pidanud rahvakild. Neid kutsuti ka poluvernikuteks. Palume mitte segi ajada peipsivenelaste ja  vanausulistega. Poluvernik on venelaste ja vadajalaste segunemisel Eestis tekkinud rahvakild. 11. sajandi Iisaku kandi külade esimesteks asukateks olid vadjalased. Alates 13. sajandist saabus aina enam venelasi, kes segunesid vadjalastega, pannes nii aluse poluvernikute kultuurile.

Kui Tartu maanteelt sisse pöörata Jõugale, siis isegi enne, kui jõuate Jõuga järve äärde, on näha vasakul pool teed männitukas iseloomulikke kääpaid.

Siinsed elanikud matsid oma surnud kääbastesse, kust on leitud vadjalastele omaseid oimurõngaid, kolmest traadist kokkukeeratud käevõrusid jne. 1950a. väljakaevamistel leiti ühelt 13. saj lõpu või 14. saj algul maetud vadjalanna käevõrult tükike varrastel kootud kindast, mis seni teadaolevalt on vanim varrastel kootud tekstiilifragment kogu Põhja- ja Ida-Euroopas. Iisaku Muuseumis saab näha selle rekonstruktsiooni.

 


 

 

    

Iisaku Kihelkonna Muuseumi esimese korruse peasaali väljapanek tutvustab Ida-Virumaa ja Iisaku ümbruskonna ajalugu. Alulinna sisekujundus ja ohvriallikas viivad külastaja muinasaja usulis-müstilisse maailma. Piirkonna esiajaloo stendidelt leiame tööriistu ja ehteid kiviajast kuni keskajani.

“Sõna poluvernik, vahetevahel ka poluverstsik, tuleb venekeelsest sõnast poluverujuštši ehk poolusklik, sest poluvernikud võtsid küll omaks luteri usu, aga pidasid samal ajal kinni paljudest vene tavadest, kas või vene kombel risti ettelöömine,” selgitab Iisaku Kihelkonna Muuseumi giid Anne Nurgamaa.

Soovitame pooleusulistest rohkem teada saamiseks tellida giidiks just Anne, sest tema oskab rääkida ka poluvernikute keeles ja on nende ajalugu ja kombeid uurinud aastakümneid.

 

 

 

Kohalikul rahval ja loomulikult ka piirkonna külalistel on põhjust rõõmustamiseks, sest taas on võimalik Iisaku vaatetorni otsa ronida. 2017. aasta veebruaris kukkus vana vaatetorn kokku ja nüüd, aasta hiljem on uus torn, senisest kõrgem ja turvalisem, püsti.

Iisaku mäel, mis on Uljaste oosi järel Ida-Viru maakonnas kõrguselt teine looduslik koht, asub 28 m kõrgune vaatetorn, kust selge ilmaga paistavad isegi Kuremäe kloostri tornid, Peipsi järv ja tuhamäed.

Sõita mööda Tartu maanteed Iisaku alevikust üle mäe Jõhvi suunas, kuni paremat kätt jääb kruusakattega parkla, kuhu tuleb jätta auto. Edasi minna jalgsi paremale metsa sisse suunduvat teed pidi umbes 150 m (viit „maastikukaitseala“).

 

 

 

Kauksi rand on üks tuntumaid ja ilusamaid randu ning muidugi ka kohalike meelisrand. Nõukogude ajal oli põhjaranniku mereäär piiritsoon ja mererannas päevitamine polnud võimalik. Seega on kohalikel Ida-Viru inimestel harjumus päevitamas käia ja rannapuhkust veeta just Peipsi järve ääres. Kilomeetrite pikkusel „laulvate liivadega“ liivarannale viib üle luidete randa trepp.  Liivaväljakul saad mängida võrkpalli ja lastele on kiiged.

 

Vaata Iisaku ja Kauksi piirkonna kohta veel lisaks siit.

Mõnusat seiklemist!

 

Ida Viru