{"id":85838,"date":"2020-07-26T11:46:00","date_gmt":"2020-07-26T11:46:00","guid":{"rendered":"https:\/\/idaviru.ee\/eesti-suurim-maastikupark-lummab-aasta-ringi\/"},"modified":"2020-12-18T18:20:44","modified_gmt":"2020-12-18T18:20:44","slug":"eesti-suurim-maastikupark-lummab-aasta-ringi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/idaviru.ee\/ru\/eesti-suurim-maastikupark-lummab-aasta-ringi\/","title":{"rendered":"\u041a\u043e\u043b\u0434\u043e\u0432\u0441\u043a\u0430\u044f \u043c\u0430\u0433\u0438\u044f \u043f\u0430\u0440\u043a\u0430 \u0422\u043e\u0439\u043b\u0430 \u041e\u0440\u0443"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Toila Oru pargi ilu \u00fclistava postituse kirjutan selle k\u00f5ige kaunimas kohas — P\u00fchaj\u00f5e ja mere kohal kunagi k\u00f5rgunud lossi asupaigas -, tundes endal selle viimase peremehe Konstantin P\u00e4tsi heakskiitvat pilku.\u00a0<\/p><\/blockquote>

Eesti esimene president j\u00f5udis Oru parki tagasi oma s\u00fcnniaastap\u00e4eval, 23. veebruaril. Toila valla tellimusel ja skulptor Seak\u00fcla Simsoni poolt t\u00f5sise ning m\u00f5tlikuna pronski valatuna. M\u00f5ned aastad varem sattusin vestlus\u00f5htule, kus tema lapselaps Matti P\u00e4ts meenutas koos vanaisaga veedetud lapsep\u00f5lvesuvesid Oru lossis.<\/p>

Ilmutas end unes<\/strong><\/h2>

Jalutusk\u00e4iku meenutuste radadel alustas Matti P\u00e4ts seigaga oma elust, mis sai t\u00e4henduse alles palju aastaid hiljem. Kui vanemad olid vangis ja Matti elas Venemaal lastekodus, n\u00e4gi ta tihti und, et viibis rohelistel n\u00f5lvadel. Aga mitte miski ei viidanud, kus need asuvad.<\/p>

Lastekodu t\u00f5elisusse \u00e4rgates tabas alati r\u00e4nk pettumus ja unen\u00e4os kangastunud kohta j\u00e4igi looritama saladus. Kuni 1956. aastani, mil Matti P\u00e4ts tuli \u00fcli\u00f5pilasena k\u00fclla oma siinkandis elavale tuttavale. «Jalutasime koos siia, kus kunagi oli Oru loss. Ma sain aru, et need olid lossi \u00fcmbritsevad k\u00fcnkad, mida olin unes n\u00e4inud. T\u00e4hendab, lapsele j\u00e4id loss ja selle \u00fcmbruse ilu niiv\u00f5rd s\u00fcgavalt hinge, et see ilmutas end unes,» meenutas ta.<\/p>

Emake loodus on siinkandis oma annetega \u00f5ige pillav olnud: Eesti suurim maastikupark on kujundatud kunagistele P\u00fchaj\u00f5e m\u00f5isa maadele, kus k\u00f5rge klindi l\u00f5ikab l\u00e4bi s\u00fcgav \u00fcrgorg, mille p\u00f5hjas lookleb k\u00e4restikuline P\u00fchaj\u00f5gi.<\/p>

Enamik k\u00fclastajatest k\u00e4ib pargis suvekuudel, aga siia tasub tulla k\u00f5igil neljal aastaajal.<\/p>

Nii kevadel, kui jalutajaid tervitavad sinililled ja l\u00f5okannuste hiiglaslikud sinakaslillad laigud keset muruplatse; suvel, kui teatepulga v\u00f5tavad \u00fcle iirised, roosid ja uimastavalt magusa l\u00f5hnaga p\u00e4rna\u00f5ied; s\u00fcgisel, kui mustritesse seatud tuhkpuu hekid omandavad leekivpunase v\u00e4rvi ja p\u00e4rnade alleel saab sahistada l\u00e4bi paksu lehevaiba; kui ka talvel, mil lumised n\u00f5lvad meelitavad kelgutajaid ja raagus puud muudavad pargi justkui l\u00e4bipaistvaks v\u00f5lumaaks.<\/p>

V\u00e4gevad looduslikud eeldused\u00a0<\/strong><\/h2>

V\u00e4rvika ajaloo ja vaheldusrikka maastikuga park pakub samamoodi elamusi nagu oma hiilgeaegadel 20. sajandi alguses, kui Georg Kuphaldti loodud park raamistas Venemaa j\u00f5uka kaupmehe Grigori Jelissejevi rajatud Oru lossi<\/a>, ja 1930. aastatel, kui sellest loodi Eesti Vabariigi esinduspark. Loss ise on k\u00fcll h\u00e4vinenud, aga p\u00f5hjus, miks see just siia ehitati, pole kusagile kadunud.<\/p>

Ajaloolane Ott Sandrak on Toilas kultuurihuvilistele kuulajatele pajatanud, et Grigori Jelissejevi puhul oli tegu Vene riigi \u00fche rikkama eraisikuga ja kui ta otsustas endale ehitada suvila, siis selleks tehti enne Vene riigis p\u00f5hjalik eeluurimine.<\/p>

Et Jelissejevil olid juba villad Nizza rannikul Vahemere \u00e4\u00e4res, oskas ta ilusast kohast aru saada. Ja loomulikult konsulteeris kaupmees ka arhitektidega. Seda on v\u00f5ib-olla tagasihoidlikel eestimaalastel raske uskuda, aga asjatundjad pidasid just nimelt Toila Oru maastikku hiigelriigi \u00fcheks ilusamaks kohaks.<\/p>

Paigal on v\u00f5imsad looduslikud eeldused, aga selleks, et need saaksid t\u00e4ielikult avalduda, on vaja inimhoolt.<\/p>

Pargi praegune haldaja riigimetsa majandamise keskus (RMK<\/a>) on viimastel aastatel k\u00f5vasti vaeva n\u00e4inud, et 74 hektaril laiuvas pargis liikumine oleks mugavam ning see pakuks rohkem silmailu: asfalteerinud ja sillutanud teeradu, uuendanud sildu ja treppe, laiendanud parklaid ja valgustust, paigaldanud infotahvleid ja viitu. T\u00e4nu sellele p\u00e4\u00e4seb raskusteta ligi ka pargi varjatumatele soppidele: liigirikkale dendropargile, salap\u00e4rasele grotile, h\u00f5beallika koopale ning tiikidele ja neid toitvale roosteallikale.<\/p>

\u00a0Lossiplatsil taastatud roosiaed r\u00f5\u00f5mustab sadade hurmavate \u00f5itsejatega. Sortide valikul on arvestadud seda, mis siin varem kasvas. Nii on lossiaeda tagasi j\u00f5udnud\u00a0ajalooline roosisort, mis on aretatud Saksamaal ja saanud nime Konstantin P\u00e4tsi j\u00e4rgi. Oma kreemikaskollast \u00f5iteilu n\u00e4itab ta «Kolme graatsia» skulptuuri juures.<\/p>

Lossiaia k\u00f5rval on teine jalutajate lemmik N\u00f5iametsa paviljon, mida kutsutakse ka P\u00e4\u00e4supesaks. Kui lossiplats on oma hoolikalt p\u00fcgatud muru, lillepeenarde ja purskkaevudega pargi esinduslikum osa, siis n\u00f5iamets pimedam, metsikum ja salap\u00e4rasem.\u00a0<\/p>

Esimene N\u00f5iametsa vaatepaviljon ehitati Roman Koolmari kavandi j\u00e4rgi. Tuntud arhitektile p\u00fchendatud raamat t\u00f5deb, et see peaaegu\u00a0 ohtlikult klindiservale rajatud paviljon viitas P\u00e4tsi kapriissusele ja kasvavale v\u00f5imukusele. Igal juhul sai sellest presidendi meelispaik \u2212 talle meeldis siin kohvi r\u00fc\u00fcbates nautida p\u00e4ikeset\u00f5usu ja vaadet merele.<\/p>

P\u00e4tsi «kohvimaja» \u00f5hiti s\u00f5ja ajal ja taastati 1990. aastatel endisaegse p\u00f5hjaplaani j\u00e4rgi, kuid muudetud kujul ja mitte nii kapitaalse ehitisena. Hingematvat vaadet pakub see t\u00e4nini ja seda kohta armastavad lisaks jalutajatele abielu s\u00f5lmijad.\u00a0<\/p>

Pidulike s\u00fcndmuste korraldajad hakkavad t\u00f5en\u00e4oliselt hindama ka paviljoni, mille Toila vald plaanib taastada lossi kunagise talveaia eeskujul. Juba on vald rikastanud pargikultuuri muusikaallee rajamisega, t\u00e4nu millele heliseb kindlatel kellaaegadel jalutajate k\u00f5rvus 1930ndate muusika.\u00a0<\/p>

\u00dcle saja tuhande jalutaja\u00a0<\/strong><\/p>

Pargikeskkonna areng pole j\u00e4\u00e4nud k\u00fclastajatele m\u00e4rkamatuks ja nende arv kasvab pidevalt. Seda, kui palju silmapaare naudib aastas Oru pargi ilu, p\u00fc\u00fctakse kindlaks teha loenduritega. Eelmisel aastal loendati elektrooniliselt 140 000 k\u00fclastust, aga tegelik arv v\u00f5ib RMK hinnangul ulatuda kahesaja tuhandeni.<\/p>

Kahe aasta eest k\u00e4is parki kaemas USAs elav Jaroslav Jelissejev, kiites heaks selle, mida ta oma vanavanaisa kunagistes valdustes n\u00e4gi.<\/p>

Need, kes soovivad p\u00f5hjalikumaid teadmisi sellest, kuidas Jelissejevid Orul suvitasid ning millised \u00fcmberkorraldused tabasid lossi ja parki siis, kui Vene multimiljon\u00e4ri edevast suvelossist sai Eesti presidendi suveresidents, saavad tellida Oru pargi elamusekskursiooni<\/a>.\u00a0<\/p>

1930. aastate stiilis kleidis ja k\u00fcbaras Ida-Virumaa turismikoordinaator\u00a0Kadri Jalonen ning maakonna tuntuim giid Enn K\u00e4iss viivad huvilised jalutusk\u00e4igule, kus v\u00f5ib arvestada mitme \u00fcllatusega. Isutekitamiseks olgu neist nimetatud viimane. Jalutusk\u00e4ik l\u00f5peb N\u00f5iametsa paviljonis, kus on peenelt kaetud kohvilaud kolme sorti k\u00fcpsistega, mille retseptid p\u00e4rinevad P\u00e4tsi ajast. K\u00f5ik maitsevad kohvik\u00f5rvasena imeliselt ja tekitavad tunde, nagu oleks presidendile k\u00fclla sattunud.\u00a0<\/p>

Presidendi k\u00fclalisena v\u00f5ib end loomulikult tunda ka siis, kui jalutada omal k\u00e4el ja head-paremat ise kaasa v\u00f5tta. Piknikuteki saab laiali laotada nii pargi hiilglaslikel muruplatsidel kui kivises Toila rannas, kus istumismugavust pakuvad kaldale uhutud puuj\u00e4ndrikud. Kui oma s\u00f6\u00f6gikraamiga j\u00e4nnata ei viitsi, aitavad h\u00e4dast v\u00e4lja Rannasalong, Sadamaresto v\u00f5i Toila spaahotelli restoranist tellitud piknikukorv.<\/p>

Kord aastas — 20. augustil — n\u00e4eb pargis k\u00fcbaratega jalutajaid. Oru pargi promenaad on toimunud Toila valla esindus\u00fcritusena 23 korda ja sellega p\u00fchitsetakse Eesti taasiseisvumise p\u00e4eva. \u00d5htul esinevad siis lossiaias Eesti paremad artistid; p\u00e4eval pakutakse aga promeneerijatele kohaseid tegevusi, nagu n\u00e4iteks maalimise ja pildistamise meistriklass, luuleminutid v\u00f5i kikilipsu meisterdamine. Sumedal augusti\u00f5htul juhatavad koduteed p\u00f5levad k\u00fc\u00fcnlad.<\/p>

SIRLE SOMMER-KALDA<\/p>

\"\"<\/figure>

Lugu valmis EL Regionaalarengu Fondi toel<\/p><\/blockquote>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u041a\u0440\u0443\u043f\u043d\u0435\u0439\u0448\u0438\u0439 \u0432 \u042d\u0441\u0442\u043e\u043d\u0438\u0438 \u043b\u0430\u043d\u0434\u0448\u0430\u0444\u0442\u043d\u044b\u0439 \u043f\u0430\u0440\u043a \u041e\u0440\u0443 \u0432 \u0422\u043e\u0439\u043b\u0430 \u043f\u0440\u0435\u043a\u0440\u0430\u0441\u0435\u043d \u0432 \u043b\u044e\u0431\u043e\u0435 \u0432\u0440\u0435\u043c\u044f \u0433\u043e\u0434\u0430. \u0410 \u044d\u0442\u043e\u0442 \u0431\u043b\u043e\u0433 \u0431\u044b\u043b \u043d\u0430\u043f\u0438\u0441\u0430\u043d \u0432 \u0441\u0430\u043c\u043e\u043c \u043a\u0440\u0430\u0441\u0438\u0432\u043e\u043c \u043c\u0435\u0441\u0442\u0435 \u043f\u0430\u0440\u043a\u0430 \u2013 \u0442\u0430\u043c, \u0433\u0434\u0435 \u043a\u043e\u0433\u0434\u0430-\u0442\u043e \u043d\u0430\u0434 \u0440\u0435\u043a\u043e\u0439 \u041f\u044e\u0445\u0430\u0439\u044b\u0435 \u0438 \u043d\u0430\u0434 \u043c\u043e\u0440\u0435\u043c \u0432\u0437\u043c\u0435\u0442\u043d\u0443\u043b\u0438\u0441\u044c \u0432\u0432\u044b\u0441\u044c \u0441\u0442\u0435\u043d\u044b \u0437\u0430\u043c\u043a\u0430, \u0438 \u043d\u0430 \u043a\u043e\u0442\u043e\u0440\u043e\u0435 \u0431\u044b\u043b \u0443\u0441\u0442\u0440\u0435\u043c\u043b\u0451\u043d \u0432\u0437\u0433\u043b\u044f\u0434 \u0435\u0433\u043e \u043f\u043e\u0441\u043b\u0435\u0434\u043d\u0435\u0433\u043e \u0445\u043e\u0437\u044f\u0438\u043d\u0430 \u041a\u043e\u043d\u0441\u0442\u0430\u043d\u0442\u0438\u043d\u0430 \u041f\u044f\u0442\u0441\u0430.  \u041f\u0435\u0440\u0432\u044b\u0439 \u043f\u0440\u0435\u0437\u0438\u0434\u0435\u043d\u0442 \u042d\u0441\u0442\u043e\u043d\u0438\u0438 \u0432\u0435\u0440\u043d\u0443\u043b\u0441\u044f \u0432 \u043f\u0430\u0440\u043a \u041e\u0440\u0443 […]<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":85824,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[226],"tags":[],"class_list":["post-85838","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-226"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/idaviru.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85838","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/idaviru.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/idaviru.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/idaviru.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/idaviru.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=85838"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/idaviru.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85838\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/idaviru.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/85824"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/idaviru.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=85838"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/idaviru.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=85838"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/idaviru.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=85838"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}