Ott Hang on 34-aastane põline tartlane, kes on viimased kümme aastat aga hoopis laias maailmas ringi rännanud: elanud Suurbritannias, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal, Šveitsis ja Jaapanis. „Enamus neist riikidest sattusid mu rännuteele tänu minu lapsepõlve unistusele õppida sõitma lumelauaga suurtes mägedes,“ jutustab Ott oma lugu. „Noorena ei olnud mul võimalust ekstreemsete spordialadega tegeleda. Pärast õpinguid Eesti Maaülikoolis leidsin variandi minna Kanadasse lumelauainstruktoriks õppima. Sealt edasi suundusin ma Uus-Meremaa mägedesse, siis Šveitsi ning viimased kolm talve olen praktiseerinud Jaapani mäestikes. Olen alati tundnud suurt sidet loodusega, kuna veetsin oma lapsepõlvesuved ja kõik muud puhkused Iisaku lähedal metsade vahel asuvas vanavanemate suvilas ja hiljem ka Hiiumaal oma perekonna suvilas. Mets ja meri olid väga head lapsehoidjad ja õpetasid nii mõndagi. Oma tõmmet suurte mägede poole ei oska ma aga kuidagi selgitada, sest esmane kokkupuude suuremate mägedega oli mul alles 20-aastaselt. Mäletan aga selgelt, et äratundmisrõõm oli silmapilkne ja sellest sai side, mida ma tänaseni murda pole suutnud. Austan mägesid tohutult ega võrdle ühte mäge kunagi teisega, vaid võtan igat mäge täpselt nii nagu ta on. Pole tähtis, kas see on suur mäemassiiv Kanadas, lumiste mütsidega mäeahelik Uus-Meremaal või meie oma tuhamägi Ida-Virumaal – neil kõigil on pakkuda midagi, mis sunnivad meid oma mugavustsoonist välja astuma ja vaatama elule uue pilguga.“
Oti kolleeg Airis räägib, et Ott liitus Kiviõli seikluskeskuse meeskonnaga umbes poole hooaja pealt ja sobitus tegusasse kampa kohe nagu valatult. Ott ise leiab tööks motivatsiooni tööst endast. „Mulle meeldib see sport ja tahan seda võimalikult paljudele inimestele tutvustada. Soovin inimestele näidata, et seda on võimalik õppida väikeste ohutute sammudena ja mida rohkem me oskuseid lihvime, seda huvitavamaks see spordiala muutub. Raske on mäel suusatades või lauaga sõites olla tusane argipäeva murede üle või vihane naabri peale. Sport nõuab kohalolekut ning pakub vastu adrenaliinirohket elamust, mis igal juhul tuju tõstab,“ kinnitab Ott.
Lisaks naudib Ott oma töö juures inimestega suhtlemist ja oma klientidele jaoks elamuse loomist. „Ma mitte ainult ei õpeta inimesi lumelauaga või mäesuusaga sõitma, vaid pakun neile võimalust midagi uut kogeda – seda sporti ja sellega kaasnevat elustiili. Just selle kogemuse loomine erineva tausta ja huvidega inimestele pakub mulle endale väljakutset ja rahuldab minu loovusvajadust,“ selgitab ta. „Kiviõli Seikluskeskuse juures hindan ma kõige rohkem lõbusat ja ühtehoidvat meeskonda. Armastan seda, kuidas terve meeskond on keskmisele eestlasele vastuolevalt avatud olekuga ja üdini optimistlik kamp.“ Ott leiab, et lisaks kõige parematele mäetingimustele Eestis on Kiviõli Seikluskeskus külastamist väärt just sealse hooliva, ühtehoidva ning alati naeratava (seda on näha ka läbi maski) meeskonna pärast.
Kiviõli Seikluskeskuse kohta leiad infot siit. Oleme avatud!
Loe ka teisi meie Ida-Virumaa lugusid. Ida-Virumaa ei ole pelgalt seiklusi täis maakond. Ida-Viru on ühtlasi kogukond, kus väikesed ettevõtted teevad koos suuri asju. Kui oleme avatud, olete alati oodatud!
