Narva

Põlevkivitööstus on kinkinud Ida-Virule oma nõiakaevud

Ratva nõiakaev kevadise suurvee ajal
Sisukord

2018. aastast pulbitsevad Ratva nõiakaevud Alutaguse vallas pakuvad konkurentsi ürgsele Tuhala nõiakaevule Harjumaal Kose vallas.

Tuhala nõiakaevu ürgaegadest pärit vetemängu saab jälgida ühest päevast paari nädalani, kui karstiala maa-alune jõgi hakkab suurvete ajal üle ajama.

Kiikla küla lähedal purskavad Ratva nõiakaevud on seevastu põlevkivitööstuse kingitus. Toruallikad rajati selleks, et juhtida välja liigvesi suletud Viru kaevandusest. Selleks puuriti kaevanduse käigu laest läbi kaks poolemeetrise läbimõõduga ligikaudu 40 meetri sügavust auku. Toruallikatest väljuv vesi liigub eelnevalt puhastatud kraavi ja oja kaudu jõgedesse ning lõpetab Soome lahes, päästes uputamisest ümbritsevad põllud ja metsad.

Sarnaselt Tuhala nõiakaevule hakkavad ülevoolupuuraugud keema just suurvete ajal. 

Ratva nõiakaevud kevadise suurvee ajal

Uus vaatamisväärsus 

Ratva nõiakaevudest on saanud Ida-Virumaa uus vaatamisväärsus ja et sellele paremini ligi pääseks, on kaevandusfirma rajanud sinna isegi parkla.

Üsna kohe, kui Ratva nõiakaevud “käiku läksid”, avastasid selle enda jaoks Ida-Virumaa talisuplejad, kes alustasid seal oma suvehooaega. Endalgi sai “uus spaa” ära proovitud ja võin oma kogemusest kinnitada: vette minek on turvaline ja põhi kindel, temperatuur aprilli keskel nahka näpistavalt viis kraadi.

Kere sai uuesti soojaks Orava talu ratastel saunas, mis seekord oli pargitud pulbitseva basseini veerele, aga võib sama hästi pakkuda saunamõnusid tööstusliku miljööga Aidu karjääris või mõnes looduslikus Kurtna järvesilmas. Ratva nõiakaevud on saunaomaniku ja giidi Priit Orava kinnitusel nagu vahepealne koht jääaugu ja soojeneva järve vahel.

Kui ise looduslikku mullivanni ronida ei tihka, on see ka silmale tore vaatepilt. “Kui Tuhala ajab üle ääre, siis Ratvas purskab meetri jagu. Seda siis, kui kaevanduskäigud pressivad suurvee ajal võimsa mühina saatel vett välja,” võrdleb Priit Orav. Suveks kuivavad Ratva nõiakaevud siiski ära.

Nõiakaevude tuur

Kes juba nõiakaevude lainel, võib pilgu peale visata ka kolmele nõiakaevule Jõhvi vallas Kose küla lähistel. Need on Ratva nõiakaevudest varasema sünniaastaga, aga sündinud samal põhimõttel – liigvee ärajuhtimiseks Ahtme kaevanduse sulgemisel.

“Nii suurt purskamise jõudu pole ma Kosel näinud kui Ratval, aga see-eest voolab vesi seal enamuse aastast,” teab Priit Orav kohalikuna rääkida.

Kosel Ida-Virumaal maa seest välja pressiv vesi kolmest torust 
Kose nõiakaevud Ida-Virumaal. Foto K.Ernits

Oma ametliku nime on tehisallikad saanud Sanniku ojalt, mille kaudu juhitakse liigne vesi Pühajõkke. “Praegu voolab seal maa alt välja tunduvalt vähem vett kui algusaastatel, kuid siiski on tegu Eestis ainukese aasta läbi toimiva nõiakaevuga,” ütleb geograaf Mait Sepp.

Ka veerohkeid Sanniku toruallikaid käiakse kevadeti kaemas, ainult et neid on Kose tagant metsast keerulisem leida kui Ratva nõiakaeve. Algus on lihtne: tuleb sõita Jõhvist Kosele ja RMK kontori juurest keerata külla sisse. Seejärel on vaja sõita läbi küla metsa viivale teele ja liikuda edasi umbes poolteist kilomeetrit otse. Õige sihi juures on riigimetsa märk. Kui juba raudteeni jõuate, olete eksinud ja tuleb sõita umbes 400 meetrit tagasi. Pärale jõudnuid tervitavad kolm kuplikujulist purskkaevu.

SIRLE SOMMER-KALDA,

Ajalehe „Põhjarannik” ajakirjanik

Jaga
Soovitused