Kui tekib vaba nädalavahetus ja mõtled, kuhu minna Eestis ja milliseid uusi põnevaid kohti avastada üks, sõprade või perega siis suvel tuleb kindlasti mõttesse Pärnu ja sealne rand, kui otsid suurlinnamelu siis Tallinn või Tartu. Siia oleme koondanud aga soovitused ja inspiratsiooni kuhu minna ja mida teha Ida-Virumaal.
Ida-Virumaalt leiab metsikut loodust Alutagusel, Eesti pikimad liivarannad Narva-Jõesuus ja Peipsi ääres. Kunagised tööstusalad oma erilise maastikuga, kus täna saab juba seigelda nt Aidu karjääriala ja sealsed matkarajad ning tegevused on järjest popimad. Kultuuriarmastajad leiavad mitmekülgse programmi ja endale hingelähedased sündmused ja erinevad kontserdid Jõhvi Kontserdimaja kavast, Kohtla-Järve või Sillamäe kultuurikeskuste mitmekesisest ja multikultuursest programmist ning piirilinnas asuva Narva Vaba Lava teatrikeskuse mängukavast või piirkonna traditsiooniliste sündmuste listist. Puhata ja lõõgastuda saab maakonna arvukates spaades. Lisaks on Ida-Virumaal TOP vaatamisväärsused, mida mujalt Eestist ei leia. Põhjuseid, miks Ida-Virumaale ikka uuesti ja uuesti seiklema tulla annavad pidevalt lisanduvad uued atraktsioonid ja tegevused. Nüüd kõigest lähemalt !
Loodus, rannad ja lõõgastus spaades
Alutaguse on vaieldamatult piirkond, mis avastamist väärt. Hea ülevaate looduses puhkamise võimalustest saab Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuses, mis asub Kauksis. Rahvuspargi piirkonda jääb ka Eesti suurim järvestik, Kurtna järvestik, kus 30m2 on 40 järve ja saab matkata Kurtna matkarajal. Iisaku mäe otsas asuv vaatetorn on ülesse ronimist väärt, avaneb kaunis vaade ümbruskonnale ja ilusa ilmaga paistavad kätte Peipsi järve ja Kuremäe kloostri kuplid. Torni vahetust lähedusest algab ka lendorava rada ja kui läheb hästi võib kohata neid pelglikke loomi ühelp puult teisele lendamas. Matkajaid ootavad lisaks üle maakonna erinevad matkarajad: Selisoo matkarada, Kotka matkarada, Luite matkarada, Valaste õppe- ja matkarada ning Poruni matkarada. Ida-Virumaad läbib ka pikk Kauksi-Penijõe matkatee. Ida-Virumaa on tuntud ka oma arvukate jugade poolest, tuntuim kosk Eestis on Valaste juga, mis oma 32m langeva veesambaga on kõrgeim, kuid külastamist väärt on kindlasti ka Sakal asuv Kivisilla juga, eriti kevadeti kui seal on kui dzungel, Aluoja juga Toila külje alla või Langevoja juga Sillamäe lähedal. Randadest on tuntuim Kauksi rand Peipsi ääres ja Narva-Jõesuus imeliselt lai liivarand, kuid need kes eelistavad vaiksemaid ja privaatsemaid randu siis tasub ülesse otsida ka Uusküla, Alajõe rannad Peipsi ääres, Toila, Sillamäe ja Liimala rannad mère äärse või hoopis järvede liivaribad Uljaste järve ääres, Liivjärve ääres Kurtna järvestikus või Jõuga järved.
Spaatajatele sobivad pankrannikul asuvad Saka Mõis oma privaatse ja väikse hubase spaaosaga ning Toila spa oma erinevate valikutega. Toila Termid, kus on tore ka lastel ning Eesti esimene 18+ Welnesskeskus Orhidee mõeldud ainult täiskasvanutele, mis siiani paljude lemmik ja tullakse korduvalt tagasi, kuigi 18+ spaasid on aja jooksul avatud erinevates Eesti nurkades. Kuurortlinnas Narva-Jõesuus on Meresuu Spa oma rikkaliku saunade valikuga ning Narva-Jõesuu Medical spaas on lisaks spaale ka ainulaadne soe välibassein, mis täidetud arteesia veega. Basseini ääres saab avada varakult suvehooaja, juba märtsis saavad esimesed päikespüüdjad tavaliselt basseini ääres päikesevanne võtta ja sed akuni oktoobri lõuni välja. Alutaguse piirkonda jääb hubane spaahotell von ROSEN spa, kus lisaks mõnusale Tagatoa saunadealale ja supelmajale saab ujuda ka 25m basseinis. Narvas saab saunamõnusid nautida IDA spa ja saun keskuses, mis asub Narva hotellis.
Seikluslikud tegevused, avastamist väärt kohad ja linnad
Adrenaliiniotsijatele sobivad kindlasti Adrenaatori matkad– kas safariautodega Aidu kunagise karjääriala maastikul või kaatritega kanalites vee peal. Lisak elamusele saab kuulda ka põlevkivi lugu. Aidu karjäär on koduks ka Aidu veeseikluskeskusele, kus saab wakepargis oma osavust treenida või rahulikumalt kanalites supata-kanuutada või vesijalgratastega sõita. Kiviõli seikluskeskuses on tegevust tervele perele nii suvel kui talvel. Talvel ootavad Eesti pikimad suusanõlvad ja elementide rohke lumelauapark ning suvel saab lustida erinevatel atraktsioonidel alates tuletõrjeakadeemiast kuni mägiautodeni. Panna ennast proovile eesti pikimal trosslaskumisel ja kõrgseikluspargis. Seigelda saab ka kohalikega koos nt Alutaguse matkaklubi tõukerattamatk « Eestimaa Ruhr » viib Kohtla-Järve piirkonda ja saab kuulda lugusid, mis omal käel ringi rännates jääks tabamatuks. Ida-Virumaa on ka VR elamuste rohkeim maakond. Läbi VR prillide saab seigelda Toilas ja näha kunagist Oru lossi, Sillamäel SASIMU teemapargis kus on mõtlemapanevad programmid Antiutoopia ja Aatomimaailm. Vana Narva ärkab ellu läbi VR prillide Narva raekojas. Lammasmäel näeb Kunda kultuuri lugu.
Ida-Virumaal on eriilmelisi muuseume. Põlevkivipiirkonnas on Eesti Kaevandusmuuseum, kus saab käia maa-all ja näha kaevurite elu ning sõita Eesti ainukese maa-aluse rongiga. Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum on klassikalisem muuseum, kuid huvitavate teamiste ammutamise koht, saab teada, kus kõikjal kasutatakse põlevkivist toodetud õlist saadud komponente. Vaivara Sinimägede muuseumis saab kuulda sõja lugu. SASIMU ehk muuseum Sillamäel avab selle pikalt salastatud olnud linna lugu. Iisaku Kihelkonna muuseum viib aga juurte juurede ja tutvustab vana aja tööriistu, élu-olu ja kombeid ning vadjalaste, poluvernikute ning est-ja vene kultuuri, mis kõik kokku on üks suur kirju lugu, nagu rahvariidevöö, mis kõike koos hoiab.
Linnamelu saab näha piirilinnas Narvas, jalutada Jõepromenaadil, parkides või Kreenholmi kvartalis, nautida 5-kroonise vaadet või shopata Astri ja Fama keskustes. Narvast saab sõita jõelaev Carolinega naaberlinna Narva-Jõesusse, et külastada sealset muuseumi, ronida Narva-Jõesuu tuletorni tippu või võtta päikest rannas ja nautida head sööki. Kohtla-Järve, suuruselt Eesti viies linn on omaette vaatamisväärsus oma viie erineva sateliitlinnaosaga. Järve linnaosa oma parkide, promenaadi ja vaieldamatult maakonna suurim mälestusmärgiga « Au Tööle » põhjus, miks Tallinn-Narva maanteelt tasub maha keerata ja linna sisse põigata. Kunagine salastatud linn Sillamäe oma Mere puiestee ja rannapromenaadi ning arhitektuuriga on kindlasti külastamist väärt. Kes otsib väikelinnaromantikat võib sisse põigata ka Kiviõlli ja Püssi.
TOP 12 soovitust Ida-Virumaal
- Narva promenaad ja 5-kroonise vaateplatvorm
Vaade Narva jõele ja kahe riigi linnustele on hingemattev. Uus 5-kroonine vaateplatvorm on kindlasti üks Eesti tähtsamaid turismiobjekte. Kusagil mujal Euroopas pole võimalik vaadelda samasugust vaadet Euroopa Liidu ning NATO idapiiril.
Vaateplatvorm sai oma nime tänu Eesti viiekroonisele, kus esiküljel on Narvas sündinud kuulsa Eesti maletaja, rahvusvahelise suurmeistri ja silmapaistva maleteoreetiku Paul Kerese portree. Tagaküljel on vaade Narva Hermanni ordulinnusele, Narva jõele ja Jaanilinna kindlusele.
Narva jõe rannal kulgev promenaad on mõnus koht, kus nautida värsket õhku ning vaateid Narva jõele.
- Narva Hermanni linnus
Rohkem kui 700 aasta vanune Narva Hermanni linnus on piirilinna Narva võimas turismiatraktsioon, kus on ühendatud vana ja uus. Nüüdisaegne muuseum ja interaktiivsus sajandivanuste müüride vahel.
- Narva-Jõesuu rand ja linn
Narva-Jõesuu on kuulus ainulaadse looduskeskkonna poolest. Omapärase männimetsaga ääristatud peene liivaga Narva-Jõesuu rand on Eesti üks pikimaid mererandasid, kulgedes 9,5 km ulatuses mööda Soome lahe lõunakallast. Narva-Jõesuus saab lisaks kaunile rannale imetleda puitpitsiga kaunistatud ehitisi, nautida männimetsa vaikust ja rohelust ning SPA mõnusid.
- Kreenholmi manufaktuur
XIX sajandil ehitati kuulus Kreenholmi manufaktuur, mis tol ajal oli Vene impeeriumi suurim vabrik. Vabriku ümbrusesse kujunes kompaktne tööstusarhitektuuri kompleks, kuhu kuulusid vabrik, veetornid, haigla, tööliste kasarmud, direktorite majad, park. Hooned on ehitatud inglise stiilis, punasest telliskivist. Täna pakub Kreenholm hingematvaid elamusi ja vaateid. Kreenholmi peab oma silmaga nägema ja kogema, seda mastaapsust on sõnadega võimatu edasi anda. Kreenholmis on valgusinstallatsioon ja toimuvad ekskursioonid, lisaks erinevad festivalid ja muud üritused.
- Sillamäe linn ja promenaad
Sillamäe linn paelub oma ajalooga, kunagine salastatud linna on täna vägagi külalislahke. Linn on ka arhitektuuri huvilisele põnev paik. Vaade treppidelt Mere puiesteele on tuntud juba ka väljaspool Eestit. Sillamäel on mõnus ka promenaadidel kulgeda. Mere puiestee promenaad läheb sujuvalt üle mereäärseks rannapromenaadiks, kus leidub meelelahutust ja põnevat tegevust kogu perele.
- Oru park Toilas
Kaunis Pühajõe ürgorus Toilas asuva Oru pargi ja suurejoonelise lossi rajas Grigori Jelissejev – Venemaa 19. sajandi jõukamaid kaubandusmagnaate. 1935. a ostsid kolm eesti töösturit lossi ja pargi ning kinkisid president Pätsile suveresidendiks. Loss hävis II maailmasõjas täielikult. Täna saab pargis ringi jalutada, näha erinevaid puu- ja põõsaliike, hõbeallika koobast ning nautida vaadet merele ja päikeseloojangut pääsupesas. Oru loss ja park ärkab ellu virtuaaltuuril “VR Toila 1938”
- Valaste juga ja Ontika pankrannik
Valaste juga ja Ontika pankrannik on unikaalsed. Valaste oma üle 30-meetrise veeseinaga ja 55 meetrit üle merepinna ulatuv Ontika pankrannik on Eesti kõrgeimad. Valaste joa trepistikult ja matkarajalt avaneb hea vaade maakera 400 miljoni aasta jooksul tekkinud kihtidele, aga ka Soome lahele. Vaatemängulisem on juga kevaditi ja suurvee ajal. Eriti maalilised vaated avanevad Valastes talvel, kui puhuvad merelt põhjatuuled, mis tekitavad koos veepritsmetega pankrannikul asuvatele puudele jääskulptuure.
- Eesti Kaevandusmuuseum
Eesti Kaevandusmuuseum üllatab oma mitmekesisusega. Muuseumis näed, kuuled, maitsed ja tunned seda, mida mehedki, kes mitukümmend aastat igapäevaselt maa all rasket tööd tegid. Muuseumi tõmbenumbriks on päris kaevurid, kes nüüd töötavad muuseumituuride giididena ja räägivad põnevaid lugusid oma tööst ja juhtumistest. Kaevandusmuuseumi territooriumil saab ronida kopa sisse, kuhu mahub korraga ca 30 inimest ja uudistada teisi kaevandusmasinaid. Väikematele gruppidele on tõeliseks seikluseks põgenemistuba.
- Peipsi järv ja Kauksi rand ning Vasknarva
Euroopa suuruselt viies järv Peipsi ei olekski nagu järv. Suur järv tekitab rohkem mere kui järve tunde. Peipsi järve üks tuntumaid ja ilusamaid randu asub Kauksis. Eesti pikimale liivarannale viib üle luidete randa trepp ja luite peal kulgeb puidust rannapromenaad. Mõnus paik jalutamiseks aasta ringi, talvel on vaatamisväärsus juba omaette randa kuhjunud rüsijää. Vene piiril asuv Vasknarva küla on Peipsi põhjaranniku avastama pärl, mis paelub oma idüllilise külamiljöö ja atmosfääriga ning maailma lõpu tunne tekib ka Vasknarva ordulinnuse varemete vahel.
- Alutaguse rahvuspark
Alutaguse on Eesti noorim rahvuspark, mille omapäraks on kontrastsus ümbritsevaga – puhas puutumata loodus vaheldub väikeste külade, iidsete matmispaikade ja endiste kaevandusaladega.
Alutaguse loodus on silmapaistev oma kaunite põlismetsade ja sügavate soode poolest, meenutades kohati taigat. Alutaguse piirkonnas elavad mitmed ohustatud ja haruldased liigid nagu rabapüüd ja lendoravad, kelle jaoks on sealsed metsad ja sood viimaseks sobivaks elupaigaks Eestis. Euroopa Liidus võib lendoravaid kohata ainult Eestis ja Soomes. Paksudes laantes müttavad ringi Eesti suurimad kiskjad – karud.
Alutagusel võib nautida mitmeid unikaalseid loodusnähtusi nagu näiteks Peipsi põhjaranniku üle 30 km pikk luitemetsade ja laulvate liivadega rand või Alutaguse soostiku 18 m kõrgused kriivad ehk mandriluited, mida mujal Eestis ei leidu.
Eesti suurima järvede tihedusega maastikul, Kurtna järvestikus on 30 km2 suurusel alal üle 40 järve. Nende seas on eriti väärtuslike ja haruldaste liikidega järvi, näiteks Valgejärv.
Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõe ülemjooksule, Vasknarva ja Karoli vahele on kujunenud unikaalne, vanajõgede ja lopsakate luhaniitudega maastik ehk struugad.
- Kiviõli Seikluskeskus
Kiviõli Seikluskeskus asub Kiviõli linna põhjapoolses küljes oleval vanal tuhamäel, mille ühel küljel on talvel avatud Eesti pikimad suusanõlvad ja põnevaim lumelauapark. Suvel on avatud kogupere elamuspark, downhillirajad, disc-golfi rada ja palju muud. Seikluskeskus on hea näide sellest, kuidas endisest tööstusmaastikust on saanud populaarne kogu pere turismiatraktsioon.
- Aidu kärjääriala
Aidusse esmakordselt sattunud nimetavad seda ala kui fjordideks. Üle 30 km veekanaleid, mäeharjad, kanaleid ületavad parved ja kaarsild, safarid ja matkarada on vaid mõned märksõnad.
Reisi õnnestumise oluline osa on ka mõnusad ja kvaliteetsed majutuskohad ja et saaks hästi süüa, selleks vaata erinevaid toitlustuskohti.
Eesti seiklusmaa Ida-Virumaa ootab külla!
