Talvine Ida-Virumaa kutsub seiklema nii puutumatus looduses kui ka endistel tööstusaladel, millest nutikad inimesed on arendanud Eestis ainulaadsed turismiatraktsioonid. Ida-Virumaal on põnev kogeda, kuidas vastandid võivad töötada koos, pakkudes samal ajal põnevaid kontraste.
Üks talve kõige muljetavaldavamaid vaateid avaneb Valastel. Eesti kõrgeim, umbes 30-meetrise langusega Valaste juga ja pankrannik muutuvad külma, tuule ja vee koosmõjul hiiglaslikuks jäämaailmaks. Jääkardinad, -sambad ja -koopad loovad loodusliku kunstiteose, mida rahvahulgad sõidavad imetlema ja pildistama kogu Eestist.
Talvevõlumaa tekib ka Saka mõisa naabruses alla pahisevale Kivisilla joale, mis jääb oma kõrguselt maha ainult Valastele. On tähelepanuväärne, et pea kõik Eesti kõrgemad joad asuvad Ida-Viru pankrannikul. Ka Eesti kõige silmapaistvam loodusmälestis – Põhja-Eesti klint – paljastub ja näitab ennast kõige paremini just Ida-Virumaal.
Kui merest veidi eemale sõita, pääseb hästi ligi Aluoja joastikule, mille külastuse saab siduda jalutuskäigu või kelgutamisega lähedal asuvas imekaunis Toila Oru pargis.
Suusatamiseks pakub suurepäraseid tingimusi Alutaguse Tervisespordikeskus Pannjärvel, mis paikneb Eesti järvederikkaimas piirkonnas. Kurtna järvestikus on metsaste liivaküngaste vahele pikitud tervelt 42 looduslikku veesilma ja looduses liikumine pakub seal silmailu kõrval arvestatavat koormust.
Kui tervisespordikeskus asub Alutaguse rahvuspargi territooriumil, siis Ida-Virumaa teine tuntud talvekeskus – Kiviõli Seikluskeskus– hoopis tööstuslikul jäätmemäel. Erinevalt Lõuna-Eesti kuppelmaastikust on Ida-Virumaa mäed põlevkivitööstuse vormitud, aga saanud nüüd uue tähenduse. Kiviõli poolkoksimäest, mis kunagi koormas keskkonda, on loodud positiivse energiaga vaba aja veetmise paik. Talvel töötab see mäesuusakeskusena, suvel saab Kivõlis kihutada mägiautodega või nautida Eesti pikimat trosslaskumist 600 meetril.
Ronida võib ka Püssi tuhamäe ja Kukruse aherainemäe tippu, et heita pilk Ida-Virumaa erilisele tööstuspärandile. Mõlemal tehismäel lehvib Eesti lipp, mille taustal saab tipu vallutamise pildile jäädvustada.
Risti vastupidist kogeb, kui külastada Eesti kaevandusmuuseumi – Eesti sügavaimat turismiatraktsiooni. Kohtla-Nõmme on ainus koht Eestis, kus turist saab laskuda kaheksa meetri sügavusele maa alla ja liikuda hämarates ning niisketes käikudes, milles vaid paar aastakümmet tagasi käis vilgas töö. Autentsust lisavad endistest kaevuritest giidid, töötavad masinad ja sõit maa-aluse rongiga.
“Pruuni kulla” teemasse saab põhjalikumalt süveneda Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumis. Põlevkivi kaevandamise jälge hoomab aga kõige paremini Aidus, kus kunagise hiiglasliku karjääri asemel laiub nüüd veemaa. Veega täitunud kanalid meenutavad oma müstiliselt selge vee ja paekiviseintega kõrgete kallastega fjordi. Tänu tööstusmaastiku kasutusele võtmisele tegutseb Aidus Veeseikluskeskus, mille selgroo moodustab Eesti ainus inimese rajatud olümpiamõõtmetes sõudekanal.
Koppadega ülestuhnitud karjäärimaastik on ka matkajate paradiis, mida saab avastada jalgsi, maastikuratta või adrenaliinirohke karjäärisafariga. Aidu tehismaastikule viivad seiklema Adrenaator ja Alutaguse Matkaklubi, tehes seda ka talvel.
Pärast talviseid seiklusi on end mõnus üles soojendada spaas. Ida-Virus on võimalik valida tervelt seitsme spaa vahel, kus leidub saunu mõnest mõneteistkümneni. Privaatsemat olemist pakuvad Saka Mõis, von Rosen spa Mäetagusel ning Narva-Jõesuu Medical SPA. Neile, kes peavad lugu meeleolukatest saunarituaalidest, sobivad hästi Meresuu Spa & Hotel ja Toila Spa Hotel.
Jälgi meid ka Facebookis ja Instagram’is.
Tekst: Sirle Sommer-Kalda
