Kireva ajalooga Narva on linn kahe tsivilisatsiooni piiril, kust saab naaberriigi elu reaalajas jälgida, ilma et peaks Venemaale sõitma. Samas on Narva ise selle tõttu põnev, et siin on väga märgilisi paiku, mida mujal Eestis ei ole ega saagi olema.
Narvast teatakse tavaliselt seda, et seal asuvad elektrijaamad, linn on valdavalt venekeelne ning see on Euroopa Liidu viimane tugipunkt Venemaale sõites.
Vaatamisväärsus number üks
Kogu elu Narvas elanud ERRi ajakirjanik Jüri Nikolajev ütleb, et temal on mujalt tulnud inimestele välja pakkuda Narvaga tutvumiseks niiöelda kolm tasandit.
“Kui inimene pole üldse Narva sattunud, peab ta käima märgilistes kohtades, nagu Hermanni linnus, Narva jõepromenaad, Rootsi lõvi, Tartu ülikooli Narva kolledži hoone,” loetleb ta.
Aga mis on Narvas turistilõks number üks? “Kõige-kõige on Venemaa lähedus. Venemaa vaade, isegi mitte linnuse oma, vaid vaade suvalisest kohtast jõekaldal, kus on näha inimeste elu teiselpool jõge.”
Teiselpool jõge ongi näha seda, kuidas naabrite juures elu käib ja see on alati turiste vaimustanud. “Inimesed vaatavad nagu teist maailma ja nii see ongi. Saab vaadata, kuidas jõgi voolab ja Venemaa elab,” tõdeb ajakirjanik.
Tuur edasijõudnutele
Teine tuur, niiöelda edasijõudnutele, on paikadesse, kuhu traditsiooniliselt turiste ei viida, aga mida narvalane Nikolajev tahaks alati näidata. “Siis läheme Kreenholmi. Sinna küll tavapäraselt sisse ei pääse, aga seal on kohti, kust saab sisse piiluda.”
Jah, omaaegne Euroopa tekstiilimaailma suurvõim Kreeenholm on tänaseks muutunud küll ajalooks, ent see pärand, mis on temast jäänud, on võimas. Tegemist on linnaga linnas. Ja päris nii see ka pole, et sinna sisse ei pääse. Igal suvalisel ajal mitte, aga kogu aeg Kreenholm uudistajatele lukus ei ole.
Viimasel ajal on moes endise tekstiilitööstuse territooriumil korraldada erinevaid kultuuriüritusi. Seal toimus Tartu Uue Teatri menuetendus “Kremli ööbikud” ning aasta-aastalt populaarsust koguva Narva energiajooksu korraldajadki on viimastel aastatel distantsi maha märkides suunanud osalejaid Kreenholmi paksude müüride vahele. Pealegi korraldaldatakse kevadest sügiseni sinna ka ekskursiooni Narva muuseumi giidi seltsis.
Eripärane vaatamisväärsus on Narva veehoidla. Ka seal tavaliselt ei käida, kuid Venemaal asuva hürdoelektrijaama tamm ning tohutu veeväli tasuvad kindlasti väisamist. Kui veel tööstuspärandiga seonduvast rääkida, siis saab võimsa elamuse, kui sõita linnast välja elektrijaama tuhaväljade vahele, kus asub ka kuulus “roheline järv”. Seal liikumine võib olla aga takistatud, sest Eesti Energia on need alad võõrastele sulgenud.
Daatšad – tõeline rahvaarhitektuur
Paljudele võib sellel ebatraditsioonilisel ekskursioonil avaldada muljet kohtumine narvakate suvila- ehk daatšakultuuriga. “Olen tuttavaid viinud rattamatkale mööda daatšasid, et tutvustada narvakate suvilakultuuri, mis on väga põnev ja nüansirohke,” räägib Jüri Nikolajev.
Tõepoolest, Narva linna ümbritsevad kümned ja kümned aiandusühistud, mis rajati juba nõukaajal, ent pole tänini linlaste seas oma populaarsust kaotanud. Omamoodi intriig on selles, et soovides saada osa maaelust, on narvakad oma linna servadesse ehitanud tohutud “linnalised piirkonnad” tuhandete pisikeste kruntidega, kus käiakse oma aialapi eest hoolitsemas ja lihtsalt puhkamas. Ehk siis Narva linna ümber on veel üks tohutu suur Narva, mis on rajatud vaba aja veetmiseks.
Ja see kõik on vaatamist väärt. Siinsamas on mingi armetu putka kõrvuti korraliku häärberiga, kus aasta ringi elatakse. Inimesed mõtlevad välja igasuguseid huvitavaid kaunistusi ja detaile oma majakestele, omaette kunst on aiapiirded ja väravad. Kui rahvalooming on olemas näiteks muusikas, siis narvalased on rajanud linna ümbrusesse rohkelt rahvaarhitektuuri.
Kolmas ring – kaubandus
Kolmas ring meie tuuril võiks kanda nime “kaubanduskeskused”, eriti Astri. Viimase puhul räägitakse, et see on taasiseseisvusaja üks kõige suuremaid kaubandusinvesteeringuid, kui mitte suurim. Ehk tegemist on Narva Lõunakeskuse või Ülemiste keskusega. Jüri Nikolajev hindab, et kaubanduspindu on Narvas linna vajadusi arvestades ilmselgelt liiga palju. Aga neid investeeringuid ongi tehtud eelkõige Vene turiste silmas pidades.
Paljudele võib olla mõistatus, mis ajab venemaalasi Eestise ostlema, kui arvestades naabrite väiksemaid sissetulekuid peaks ju ka hinnad sealpool Narva jõge soodsamad olema. Aga suurlinn Peterburi asub piirile nii lähedal ning venelased oskavad hinnata eelkõige Eesti toidukaupade kvaliteeti. Osalt on kaup siin neile ka soodsam kui kodumaal. Näiteks koduelektroonika, kvaliteetne alkohol, rõivad jne. Seda enam, et koju sõites on neil võimalik piiril käibemaks tagasi saada.
See oli juba Nõukogude liidu ajal nii, et valdavalt venekeelses Narvas olid sildid tänavatel ikka eestikeelsed, kuigi paljud elanikud ise ei pruukinud sageli ise täpselt aru saada teksti sisust. Ja kui teil on kinnistunud arusaam, et Narvas pole võimalik saada eestikeelset teenindust, siis pigem on see müüt, eriti tuntud ketipoodides. Kui kusagil võibki teenindaja eesti keelega hätta jääda, siis püüab ta kindlasti leida võimaluse olukorda kliendile soodsalt lahendada.
Vanalinn ja selle taastamine
Kui tahta külalised Narva vanalinna ekskursioonile viia, võib arvestada üsna lühikese jalutuskäiguga. Narva kuulsast baroksest vanalinnast ei jäänud sõja lõppedes palju järele ning jutud Narva vanalinna ülesehitamisest on sama vanad kui meie okupatsioonijärgne iseseisvus.
See ilus unistus on tegelikult elanud paljude eestlaste hinges, kuid ma pole väga kuulnud, et sellest kõva häälega räägiksid narvalased ise. Tegelikult, ehk isegi arutavad, aga aktiivset kodanikuliikumist vanalinna taastamiseks pole kohapeal tekkinud.
Pigem minnakse siiski seda rada mööda, et püütakse lihvida ja säilitada seda, mis säilinud. Ja üheks selliseks on Narva raekoja hoone, mille renoveerimine on alanud.
Raekoda moodustab suurepärase komplekti koos kõrvalasuva Tartu ülikooli Narva kolledži hoonega, mis on kaasaja arhitektuuri meistriteos, imiteerides samal ajal kunagist börsihoonet, mis enne sõda samas kohas asus.
Enamus inimesi peaks mäletama mõne aasta eest alguse saanud niinimetatud narvamaaniat, kui menuetendus “Kremli ööbikud” tõi linna tuhandeid inimesi kõigist Eestimaa nurkadest ning Vabariigi president Kersti Kaljulaid töötas paar kuud Narvas, näidates nii riigi toetust. Üheks lõimimispaelaks, mis narvalasi tõeliselt puudutas ning linna tugevamini ülejäänud Eestiga sidus, osutus mõminaräppari Nublu hitt Für Oksana. Oma tervitava positiivsusega lõi see laineid nii Narvas kui mujal Eestis ning kogus internetis miljoneid vaatamisi.
ERIK KALDA
Ajalehe “Põhjarannik” ajakirjanik
