Lammasmäe puhkekeskuse trumbiks on saunaseiklus. Olgu kohe öeldud, et tegu ei ole mingi saunasprindiga – looduse keskel asuva saunamaailma nautimiseks tuleb varuda tunde.
Ida-Virumaa on seiklusmaa ja selleks, et elamused otsa ei lõpeks, on juba kolm aastat valitud parimaid uusi seiklusi. Viimati sai selle tiitli just Lammasmäe saunaeseiklus.
Võib tekkida küsimus, miks saab Ida-Viru parimat seiklust kogeda hoopis Lääne-Virumaal Kunda jõe ääres, aga vastus on lihtne: kui läänevirulased soovivad idavirulastega turismis koostööd teha, peavad nad seda saama. Pealegi turisti pilguga vaadates üks Virumaa kõik.
Saunamaailma teejuht
Endalgi oli võimalus kuuluda viimase konkursi hindajate sekka ning Lammasmäe saunaseiklust omal nahal testida. Seetõttu võin järgmiste seiklejatega väikest spikrit jagada. Saunu, kus mõnuleda ja mitmesuguseid ihuprotseduure nautida, on viis. Vahepaladeks veel sisebassein, puuküttega kümblustünn ja mullivann.
Iga saunaga aitavad paremini sõbraks saada Lammasmäe saunamehed. Meie saunamaailma teejuhiks sattus nooruke saunamees Robin Täpp, kes kostitas kõigepealt snäkkide ja tervitusjoogiga. Hiljem valgustas ta, mida ja mis järjekorras teha, et saunast võimalikult suurt elamust saada. Veendusime, et saunaskäik võib olla palju rohkemat kui kuumas higistamine.
Saunaseiklus ise algas klassikalisest Soome saunast, kus saunamees lisas leilivette eri taimedest valmistatud tõmmiseid ja lasi mõistatada, millega tegu. Kõigi lemmikuks osutus mustsõstratõmmis. Tegime saunarätikutest peakatted ning saime teada, et tähtis on hoida ka jalad soojas − sealjuures on abiks nii kuumade vihtadega mähised kui kuumad jalavannid.
Mõne sammu kaugusel oli vihtlemiseks valmis Setumaalt toodud vana suitsusaun, kus sai ihu töödelda traditsioonilise kase- ja vähem levinud kadakavihaga. Suitsusauna köetakse Lammasmäel haavapuudega, sest need ajavad kõige vähem tahma.
Järgmisena ootas saunatajaid “Kevade” filmist tuttav kappkerisega saun. Lava on kaetud põhuga, mis annab omapärase aroomi ja võitleb torkides ühtlasi tselluliidi vastu. Leili viskamiseks tuleb avada luuk. “Ei tasu sisse vaadata, kas leil tuleb või mitte, luban, et ta tuleb,” muheles saunamees.
Jõekaldal asuva telksauna jätsime vahele ning võtsime aroomi-aurusaunas ette mee- ja soolaprotseduurid, turgutades organismi apelsini-, greibi- ja sidruniviiludega. See oli omamoodi ettevalmistus turbasaunaks, kus menüüs on samuti nahahooldus.
Õõtsuv spaa
Juba Kunda jõel asuvasse sauna minek on nagu seiklus: turbaplaatidega kaetud pontoonastmed kõiguvad nii, nagu kõnniks turbarabas, ja ka saun ise õõtsub.
Saunamees lubas, et turbal on noorendav efekt. “See protseduur peaks tegema viis aastat nooremaks. Ise ma ei ole seda proovinud, sest 15aastasena on võimatu autoga koju sõita,” muheles ta.
Naiskundedel polnud seevastu noorenemise vastu kõige vähematki ja vedelal kujul turvas määriti julgelt nii kehale kui näkku. Parvsaunas on 60 kraadi ja niiske, et turvas nahal ära ei kuivaks ning saaks kehal oma tööd teha.
Lammasmäe puhkekeskuse peremees Meelis Parijõgi kinnitas, et tegu on maailma esimese turbasaunaga, mis oli pererahva kingitus Soome ja Eesti sajandaks sünnipäevaks. Seinas on Eesti turbaplokid ja nahahooldust tehakse ka Eesti turbaga, aga turbaplaadid istumise all pärinevad Soomest. Põhjanaabrid kasutavad neid heliisolatsiooniplaatidena.
Juba vanarahvas teadis, et turvas aitab saja tõve vastu, ja mõned tarkused on kirjas ka saunauksel. Ühel hetkel tuleb aga igast heast asjast loobuda ja kõige etem on seda teha jões, kus asub saunamaratoni finiš. Kunda jõe vesi pidi olema karge aasta ringi, seega saab lisaks puhtale ihule mõnusa jahutuse.
Tulevikus pikeneb saunamaraton koopasauna ja kahekorruselise sauna võrra. “Meie soov on tuua eri saunakultuurid Lammasmäele kokku,” selgitas Meelis Parijõgi.
Saunaga seotud tegevusi pakutakse Lammasmäel nii palju, et kõike ühel korral proovida ei jõua. Kel tahtmist, võib endale kohapeal näiteks saunamütsi viltida, kehakoorijaid või kasetohust peasukäsnasid valmistada või vihtlemise meistriklassi läbida.
Saunamaratoni läbinutele kirjutatakse välja Saunatee pass, kuhu saab hakata templeid koguma. Kui viis templit passis, ootab kuuendas kohas üllatus. Lammasmäe puhkekeskuse algatatud Saunateega on liitunud kümned turismiettevõtjad.
Kalapüügist kirve viskamiseni
Lammasmäe puhkekeskuse suurimaks seikluseks on saunad, aga sellega puhkamise võimalused ei piirdu. Puhkekeskuse lähedal asub meie muistsete esivanemate asulapaik Lammasmägi, seega võib ette võtta kultuurimatka. Loodushuvilised saavad kanuuga Kunda jõel matkata või näiteks linnuvaatluse kasuks otsustada. Tegevused varieeruvad kalastamisest kirve viskamiseni ja ATV matkast tennisemänguni.
Aktiivse tegevuse järel saavad külastajad arvestada kohalike hõrgutiste ja magusa unega. Puhkemajadesse mahuvad eri suurusega seltskonnad ja suvel on võimalus ka telkida.
Pole tähtis, kas valida Lammasmäel lõõgastus või aktiivne puhkus, hea enesetunde saab igal juhul. Sellele aitab kaasa väega koht, mille avastasid sügaval nõukaajal põdrajahile tulnud kohalikud jäägrid. Jahimajake, mis 1970. aastatel Meelis Parijõe vanaisa maadele kerkis, on siiani alles ja kasutuses.
“See oli kunagi nii kõva saunakoht, et isegi kosmonaut Gretško on siin käinud. Ta pidi sõitma rongiga Moskvast Tallinna, kus olid pioneerid nelkidega vastas, aga sai restoranvagunis kokku ühe meie kohaliku jahimehega ja otsustas Rakveres maha tulla, et siin saunatada ja jahti pidada. Sellest tuli suur rahvusvaheline skandaal, et kosmonaut kosmoses ära ei eksi, küll aga läheb kaduma maa peal. Neid lugusid on palju, kui vaid seinad räägiksid,” tähendas Meelis Parijõgi.
Seinad küll ei räägi, aga peremees ise pajatab värvikaid lugusid hea meelega. See teeb ta unustamatuks võõrustajaks.
SIRLE SOMMER-KALDA
Lugu valmis EL Regionaalarengu Fondi toel
