Eesti idapoolseimas maakonnas lõhnab seikluse järele

 

 

 

JAGA

Share on facebook
Share on whatsapp
Share on email

Ida-Virumaa reklaamib end seiklusmaana ja tänavu sügisel toimub esimest korda maakonna tunnusüritus – kolmepäevane Seiklusfest. Aga seigelda saab siin loomulikult ka ülejäänud 362 päeval aastas, kombineerides elamusi spaalõõgastuste, maitsva toidu ja vaatamisväärsustega, millega Eesti idapoolseimat maakonda on eriti heldelt õnnistatud.   

Kui reisiajakiri Traveller tellis mõne aasta eest Ida-Virumaad tutvustava loo, sundis see mõtlema maakonnale tervikuna. Etteantud umbes 7000 tähemärki ajasid kimbatusse, sest kuidas küll nii väheste sõnadega Ida-Virumaa rohkeid voorusi kirjeldada? Tuli välja, et see on võimalik, kui piirduda ainult isu tekitamisega. 

Piirilinna eksootika 

Niisiis: Ida-Virumaa on seiklusmaa, sest siin saab seigelda õhus, vees, maa all ja peal.  

Omamoodi seikluseks võib eestlaste jaoks pidada juba piirilinna Narvat. Seal võib korraldada eksperimendi, kas eesti keelega saab hakkama või mitte. Narva muuseumis saab. Suviti muutub linnuse põhjaõu 17. sajandi käsitööliste hooviks, kus tegutsevad apteek, tekstiili-, puu-, keraamika- ja sepikoda. Põhjaõue ürituste kalendrisse mahub mitu teemapäeva, alates nahakunstist ja lõpetades ürtide kasutamisega. Sel suvel avaneb külastajatele seni suletud olnud linnuse idatiib koos uhiuue ekspositsiooniga.

Narva muuseumi giidide juhitud ekskursioonid aitavad avada ka muidu suletud Kreenholmi territooriumi, andes aimu, kui mastaapne on siinne tekstiilitööstus kunagi olnud. Nüüd kavandatakse Kreenholmi võimsat meelelahutus- ja ärikeskust. Esimese pääsukesena on Varesesaare ajaloolistes puuvillaladudes alanud Kreenholmi tekstiilimaailma ehitus. Unikaalne turismiatraktsioon hakkab jutustama puuvilla, tekstiili ja disainiga seotud lugusid. 

Viimasel kahel suvel on pääsenud Varesesaarele tänu Tartu Uue Teatri suvelavastusele “Kremli ööbikud”, mis tõi Narva kümneid tuhandeid siseturiste. Oli sümboolne, et Jaak Joala elu rullus lahti just Eesti-Vene piiri peal, sest ka armastatud laulja ise jäi oma elus kahe maailma − Eesti ja Venemaa vahele.

Täiesti eriline maailm avaneb Narva veehoidla ääres, kus kanalid ja neid palistavad paadikuurid moodustavad Narva Veneetsia. Kui narvalaste datšad on isetekkelise arhitektuuri näidised, siis tunnustatud nüüdisarhitektuuri kehastavad piirilinnas Joaoru rannahoone, mis kandideeris ka Eesti arhitektide liidu aastapreemiale, ja Tartu ülikooli Narva kolledži hoone, mille autorid pälvisid Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. 

Väga palju vana Narvas alles ei ole, aga seda otsides tasub lisaks linnusele, Kreenholmile ja raekojale kiigata 300aastase Victoria bastioni kivist kasemattidesse, mis tänu Euroopa Liidu rahasüstile turistidele avati. Eurorahaga on saanud kauni ilme veel jõepromenaad, kust avaneb miljoni dollari vaade Venemaale.

Jalutuskäik promenaadil

Elamusi tõotab ka jalutuskäik naaberlinnas Sillamäel, kus hiljuti uuendati Mere puiesteed. Promenaad algab kultuurikeskuse juurest, viies jalutaja stalinistliku arhitektuuriga linnasüdamest mere äärde. 

Promenaadidega võivad uhkustada pea kõik Ida-Virumaa linnad. Kohtla-Järve promenaadi ilmestavad purskkaevud, maakonnakeskuse Jõhvi oma erkpunased jõhvikatoolid ja valged lumepalle meenutavad valgustid. Pikkade traditsioonidega kuurortlinna Narva-Jõesuu promenaadi ääres kutsuvad aga aega maha võtma pargipingid, stiilsed paviljonid ja ranna liivaluidetele rajatud terrassid.

Narva-Jõesuu suurim varandus ongi 12 kilomeetri pikkune mändidega ääristatud liivarand. Narva-Jõesuu pole küll nii üles vuntsitud kui Eesti suvepealinn Pärnu, aga rannailu poolest teeb viimasele pika puuga ära.

Samaväärse suvitajate paradiisi leiab Peipsi järve liivaselt põhjakaldalt, mis kulgeb rohkem kui 30 kilomeetril Kauksist Vasknarvani ja sobib eriti hästi neile, kes merevee külmaks põlgavad. Sooja suplusvett ja imelist loodust leiab ka Eesti järvederikkaimalt alalt. Kurtna järvestikku kuulub üle 40 järve. Matkarada mööda liikudes õnnestub neist korraga ära näha 11.

Ida-Virumaa tuntumad matkarajad on Kotka ja Selisoo, mis juhatavad salapärasesse soomaailma. Matkarajal saavad nüüdsest liikuda ka Eesti kõrgeima Valaste joa imetlejad. Romantilisema noodiga jalutuskäiku tõotab Toila Oru park oma vanade alleede, purskkaevudega lossiaia, liigirikka dendropargi, valgete paviljonide, salapärase groti ja hõbeallika koopaga.

Kui eestimaine suveilm õues viibimist üldse ei soosi, on puhkaja valikus mitu esmaklassilist spaad, mida tasub otsida Narva-Jõesuust, Toilast ja Mäetaguselt.

Panevad seiklejahinge põksuma

Kui mõelda sõnale “seiklus”, tulevad esimestena pähe Eesti kaevandusmuuseum, Kiviõli seikluskeskus ja Aidu veemaailm. Kõik need on seotud eestimaise pruuni kulla kaevandamisega ja pööranud tööstuse turismi teenistusse.

Kunagises kaevuriasulas Kohtla-Nõmmel asuv kaevandusmuuseum pakub Eesti sügavaimat elamust. Selleks laskutakse kiiver peas ja kaevurikuub seljas kuni kaheksa meetri sügavustesse kaevanduskäikudesse, mis on sama niisked ja hämarad kui ajal, mil sealt veel põlevkivi välja toodi.

Pärast maa-alust kogemust võib end kostitada maapealse adrenaliinilaksuga. Rikastusvabriku juurest stardib Adrenaator Grupi karjäärisafari, mis viib maasturitega raskesti läbitavale maastikule, kust ei puudu ka mäetipud, tehisjärved ega kanjonid. 

Seikluskolmnurga järgmine tipp asub Kiviõlis. See on rohkem tuntud aherainemäele rajatud talvekeskusena, kus võib kohata ka Kelly Sildaru, aga pakub juba mitmendat hooaega ka suvist meelelahutust. Liikluslinnak, tuletõrjeakadeemia, suvine lumerõngarada, ajavõtuga mägiautorada ja kõrgseikluspark tõmbavad ühtviisi ligi nii peresid kui kooliekskursioone.

Kohtla-Nõmmest ja Kiviõlist mitte kaugel avaneb veel veemaailm, mis on rajatud endise põlevkivikarjääri tehismaastikule. Aidu Veemaa arendatakse välja selliselt, et sealsetel kanalitel saaks pidada tipptasemel sõudevõistlusi. Tavakülastajatele on seal aga mõeldud terve hulk meelelahutuslikke veeatraktsioone.

Vabas õhus liikumist soosib ka Alutaguse puhke- ja spordikeskus Pannjärvel. Talvel on seal suusarajad tavaliselt sõidetavad isegi siis, kui mujal Eestis tuleb paaristõugete asemel leppida mudajooksuga. Pannjärvel on lisaks valgustatud terviseradadele aastaringne tuubi- ja seikluspark, mille rosinaks on õhusõit üle järve. 

Rännak ajalukku

Kultuurihuviline külastaja ei saa Ida-Virumaal üle ega ümber Kuremäe kloostrist. Ühest küljest on rohkem kui saja aasta vanuses nunnakloostris tänapäeva elu mugavused, seal hulgas moodsad energiaallikad tuulegeneraatorid ja päikesepatareid. Teisalt elatakse seal samamoodi nagu vanasti, kus töö vaheldub palvetamise ja palvetamine tööga. Eestis ainsa tegutseva vene õigeusu nunnakloostri väravad on külastajatele avatud, mis lubab nunnade eluolu lähemalt kaeda. 

Ajaloo- ja kultuurihuvilistel tasub ette võtta ka mõisatuur. Näiteks Kukruse kannab uhket nime “polaarmõis”, mille ta on saanud von Tollide suguvõsa ühe liikme Eduardi järgi, kes otsis kirgliku rännumehena Sannikovi maad. Kukurse mõisaekspositsioon räägib baltisakslusest, Tollide suguvõsast, aga ka elust-olust Arktikas. Ontikal on praegu suurim vaatamisväärsus mõisa omanik – Soome ajaloo edukaim mäesuusataja, maailmameister Kalle Palander. 

Ida-Virumaa avastamiseks ühest päevast ei piisa. Öömaja valik on lai ja tasemel kohti, kus keha kinnitada, tekib aina juurde. Restoranijuht White Guide 2020 soovitab siin kandis viit isikupärast söögikohta: Gruusia trahter Mimino asub Jõhvi külje all, kohvik Muna Tartu ülikooli Narva kolledžis, restoran Rondeel Narva linnuses, restoran Franzia Narva-Jõesuus ja Tulivee restoran Liimala rannas.

SIRLE SOMMER-KALDA 

Lugu valmis EL Regionaalarengu Fondi toel