Kaunite vaadetega klinditee Virumaal
Tere tulemast seiklusele, mis viib sind Eesti vanimast rahvuspargist Lahemaalt noorimasse rahvusparki Alutagusele! Meie 500 km pikkune klinditee kutsub sind nautima lummavaid vaateid, imelisi maastikke ja unikaalset loodust. Teekond on ideaalne vähemalt neljaks päevaks ning on avatud igal aastaajal ja sobib suurepäraselt jalgratta või ühistranspordiga reisimiseks – suuremad linnad jäävad teelt välja, et saaksid nautida looduse ilu! Meie põhimõtted on kestlikud – soovitame rohemärgisega kohalikke teenusepakkujaid ning hoolime keskkonnast.
Klinditee algab ja lõpeb Tallinnas, suundudes läbi Virumaa kauni maastiku, kus koged klindiservalt avanevaid vaateid ja jugasid mis murravad paekallast, Lahemaa liivarandasid ja rändrahne, Alutaguse metsade ja soode ilu, kaunist Peipsi äärt ja lõunapoolse Virumaa salapära.
Põhja-Eesti klint on Soome lahe kaldal paiknev rannaastang ja Eesti silmapaistvaim loodusmälestis. Ta on osa Balti klindist ning koosneb erinevatest settekivimitest, mille ülemine osa on paas. Klinditeel kulgedes saad kogeda võimsa paekalda suurust ja ilu ning tutvuda meie rahvuskivi paega.
Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kestlikku lähenemist on tunnustatud Euroopa kaitsealade liidu Europarci kestliku turismi sertifikaadi ja ülemaailmse rohelise sihtkoha plaatinatasemega. Mitmel aastal on Lahemaa oma edulooga valitud maailma saja kestliku sihtkoha hulka. Need märgised on kinnituseks, et sihtkohas on tähtis kestlik areng ja vastutustundlik turism. Artikli sees toome esile majutusasutusi ja toidupakkujaid, kes on omandanud Europarc või Green Key märgise. Kõiki teisi Klinditeele jäävaid pakkumisi saad avastada kaardilt.
Kui tahad Klinditeel kuulda põnevaid kohalikke lugusid, siis võta kaasa piirkonna giid.
Lahemaa giidid ja Ida-Virumaa giidid
1. Eesti kõige laiem juga – Jägala
Klinditee esimeseks vaatamisväärsuseks on suurejooneline Jägala juga, mis voolab alla 8 meetri kõrguselt klindiastangult. Tegemist on kõige laiema loodusliku joaga Eestis, mille laiuseks on üle 50 m.
Talvel muutub juga maagiliseks jääseinaks, kus jääpurikad loovad muinasjutulisi tunnelikäike.
Hea teada: Jägala joa juurest Lahemaa Rahvuspargi alguseni Muuksi linnamäele viib 25 km teekond.
2. Baltimaade vanim rahvuspark – Lahemaa
Klindiserval asuv muinasaegne Muuksi linnamägi on ajalooliselt oluline rannavalve ja majaka koht, kust avanevad lummavad vaated Kolga lahele. Oled jõudnud Lahemaale, Baltimaade vanimasse rahvusparki, kus saad tutvuda Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandiga. Rahvuspark kuulub Natura võrgustikku ja on Euroopa üks suuremaid metsakaitsealasid.
Muuksi linnamägi asub u 48 m üle merepinna. Hea teada: Muuksi linnamäelt Lahemaa Rahvuspargi algusest Majakivini on 12 km teekond.
3. Eesti suuruselt kolmas rändrahn -Majakivi
Majakivi, Eesti suuruselt kolmandat rändrahnu ümbritseb 7-kilomeetrine ringikujuline loodusõpperada. Rada tutvustab vanu rannamoodustisi, sootüüpide vaheldumist ja Juminda poolsaare metsi. Kunagisel rannavallil asub uhke vaatetorn.
Majakivi najal on trepp, mida mööda saavad seiklushimulised rändajad kivi otsa ronida.
Hea teada: Teekond Majakivi rändrahnu juurest Purekkari neemele on 22 km. Purekkari parklasse viiv tee on kitsas ja suure bussiga sinna ei pääse.
4. Mandri Eesti põhjatipp- Purekkari neem
1,5 km pikkune kivine ja rändrahnurohke Purekkari neem on mandri-Eesti põhjapoolseim punkt. Neem lõpeb väikese saarega, kuhu pääseb vaid siis, kui vesi on madal. Õitsemise ja sügisese viljumise ajal püüavad pilku okkalised põõsad – kurdlehised roosid. Sügisel kohtab siin palju rändlinde, mistõttu on see tuntud linnuvaatluse koht.
Neeme lähedal asuvad endised sõjaväerajatised ning Purekkari telkimisala, mis on varustatud lõkkekohtade, katusealustega ja infotahvlitega.
Hea teada: Purekkari neemelt Käsmu kivikülvini on 33 km.
5. Põhja-Euroopa suurim kivikülv Käsmus
Käsmu kaptenite küla lõpus kaunis männimetsas asub 400 hektaril Põhja-Euroopa suurim kivikülv. See tähistab kunagist u 3400 aasta tagust rannajoont ja on rüsijää poolt tollasele rannale kuhjatud kivide kogum. Suurim kivi on 4,8 m kõrge ja 14,7 m ümbermõõduga Matsikivi e. Eremiit. Poolsaarel on mitu erineva pikkusega matka- ja jalgrattarada.
Hea teada: Kivikülvist loodusradade sõlmpunkti Oandusse on 19 km.
Teele jäävad rohemärgisega teenusepakkujad Wesenbeck külalistemaja ja Wirkes’ restoran Vergi sadamas
6. Loodusradade sõlmpunkt – Oandu
Oandu on loodusradade sõlmpunkt – lähikonnast algab seitse õppe- või matkarada. Jõe kaldal asub telkimisplats. Oandu külastuskeskuses tutvustatakse Eesti vanima rahvuspargi Lahemaa loodust ja looduses liikumise võimalusi ning metsa kasvatamist ja kasutamist läbi aegade.
Külastuskeskuses on hulk erinevatest ajastutest pärit hooneid, igaühes näitus või isegi mitu. Siin saab vaadata filme ja slaidiprogramme loodusest ja vana-aja metsatööst. Hea teada: Oandust saab alguse 7 õppe- ja matkarada ja Oandust Sagadisse läbi lummavate Lahemaa metsade on 6 km.
7. Eesti ainus metsamuuseum – Sagadi
Sagadi mõisakompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus: mitmete kõrvalhoonete arv korrastatud teede, alleede, pargi ja tiikidega. Praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus, kus asub Eesti ainus metsamuuseum.
Sagadi ja Vihula vahel on klindi kõrgeim punkt kuni 67 m üle merepinna.
Hea teada: Teekond Lahemaalt Sagadist Toolse ordulinnuse juurde on 30 km.
8. Eesti põhjapoolseim linnus – Toolse
Toolse ordulinnus on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus. Esialgne majakindlus rajati arvatavasti juba 14.saj ordu poolt sadama, kauplemiskoha ja teede kaitseks.
Lõplikult purustati ta Põhjasõja päevil 18. saj alguses. Praegu on linnus varemetes. Toolse ordulinnus pakub palju silmailu ning on suurepärane looduse ja mere nautimise koht. Hea teada: Toolse linnusest on Kunda Kronkskaldale vaate imetlemiseks 8,7 km.
9. Lääne-Virumaa kõrgeim pangaastang – Kunda Kronkskallas
Kõrge ja kaunis Kunda Kronkskallas on ainuke Lääne-Virumaa kõrgeim pangaastang. Umbes 35m kõrguselt avaneb kaunis vaade Kunda lahele. Kundas asub ka Eesti ainus Tsemendimuuseum. Kasuta võimalust avastada Kunda kohaliku giidiga.
Hea teada: Kronkskaldalt Eesti suurima rändrahnuni on 11 km.
10. Eesti suurim rändrahn – Ehalkivi
Kunda linnast idapoole jääva Letipea neeme kalda lähedal madalas rannavees seisab looduskaitse all olev Ehalkivi. Ehalkivi on Eesti suurim rändrahn. Rahnu ümbermõõt on 49,6 m, kõrgus 7,6 m. Nime sai Ehalkivi sellest, et päike loojudes tema taha tervenisti ära kaob.
Hea teada: Teekond Ehalkivi juurest Pada linnamägedele on 21 km.
11. Kaunite vaadetega Pada linnamägi
Tallinn-Narva mnt ääres Padal paiknevad Suur ja Väike linnamägi, millel seistes avanevad kaunid vaated ümbruskonnale. Suurel linnamäel olevat olnud 2000 aastat tagasi võimas linnus, mis oli kogu kihelkonna kaitsekeskuseks. Täna meenutab endist muinaslinnust Suurel linnamäel 1987.aastal taastatud linnuse väravakäik ja Väikesel linnamäel väike osa välismüürist.
Hea teada: Pada linnamäelt Saka Mõisani on 31 km.
Teele jäävad rohemärgisega GreenKey kaks mõnusat ja hubast puhkemaja Karukella puhkemaja ja Rosi puhkemaja
12. Eesti kõrguselt teine juga – Kivisilla
Pankranniku pärli Saka Mõisa juurest klindipealselt langeb alla Eesti kõrguselt teine juga, Kivisilla juga. Klindi kõrgus, millelt juga laskub, on 53 m üle merepinna ja astmeline juga langeb alla üle paarikümne meetri. Joa juurest saab laskuda mere äärde, eriti tore on kevadel kui juga on veerohke ja taimed on lopsakad ning tuleb läbida justkui džungel, et jõuda mereni.
Hea teada: Saka Mõisast Valaste joani on 10 km.
13. Eesti kõrgeim juga Valastel ja pankrannik Ontikal
Valastel avaneb imeline vaade merele ja metsikule laialehelisele klindimetsale. Valaste joa juures näeb kõige paremini 480 miljoni aasta vanuse klindi läbilõiget. Joa juurest saab mööda treppe ja laudteed laskuda mere äärde. Eesti kõrgeim juga Valaste oma 32-meetrise langusega on kõige veerohkem kevadel ja sügisel ning talvel põhjatuultega muutub kui jäälossiks. Pankrannikul looklev kaldapealne tee on mõnus kulgemiseks nii jalgsi kui rattaga ja peatuda tasub kindlasti ka Ontika kandis, kus on klint kõige kõrgem – 55 m üle merepinna.
Hea teada: Valaste joa juurest Oru parki viib lummav kaldapealne tee pikkusega 14 km.
14. Eesti esimese presidendi suveresidents -Oru pargis Toilas
Eesti üks kauneimaid ja suurimal pindalal asuv Oru park asub klindi rikkekohas, ehk kus klint katkeb ja tekib ka pääs mere äärde. Kauni merevaatega pargis asus Oru loss, mis oli Eesti esimese presidendi Konstatin Pätsi suveresidents.Täna saab jalutada roosiderohkes pargis, näha hõbeallika koobast ning fantaseerida, kuidas võisid välja näha president Pätsi teejoomised Pääsupesas. Tänapäeval saab lossi ilu näha läbi virtuaalreaalsuse. Hea teada: Oru pargis Kurtna järvestikku Martiska järve äärde on 26 km
15. Eesti suurim järvestik Kurtnas
Kurtnasse jääb Eesti suurim järvestik, kus 30m2 on 42 järve. Kurtna piirkonna eriilmelist maastikku, kus on sihvakad puud, kõrgendikke ja nende vahel järved. Marja- ja seenerikkaid metsi näeb kõige paremini matkates Kurtna matkarajal, mis läbib 11 järve ning mille äärde jäävad ka puhke- ja lõkkekohad.
Hea teada: Kurtnast tasub suund võtta lõuna poole ja Iisakusse Tärivere mäeni on 27 km.
16. Ida-Virumaa looduslikult kõrgeim punkt – Iisaku mägi ja vaatetorn
Alutaguse rahvusparki jääb Iisaku mägi, mis on üks kõrgemaid looduslikke kohti Ida-Virumaal. Mäe otsas asub 28 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb vaade ümbruskonnale ja selge ilmaga paistavad Kuremäe kloostri tornid ning Peipsi järv. Mäe jalamilt algab ka lendorava rada, sealne mets on sobilik nendele pelglikele loomadele ja üks vähestest elupaikadest Eestis.
Hea teada: Iisaku Tärivere mäe juurest on Kotka matkaraja alguspunkti Allikule on 8 km
17. Mitmekülge rabarada – Kotka matkarada
Kotka matkarada on mõnus jalutuskäiguks, kus 6,7 km pikkust rada saab läbida ka väiksema ringina. Rada tutvustab madal- ja siirdesood ning liivaseid vallseljakuid, mis on Peipsi järve taganemisel tekkinud. Laudtee kulgeb Rüütli raba salapärastele soosaartele, mis on tekkinud jääaja lõpus kuhjunud setetest. Üleminek liivaseljandikelt sooks on järsk ning sellist maastikumuutust matkajad mujal Ida-Virumaal ei kohta.
Hea teada: Kotka matkarajalt Alutaguse rahvuspargi külastuskeskusesse on 16 km
18. Eesti noorim rahvuspark – Alutaguse
Alutaguse rahvuspark on Eesti noorim ja üks ürgseima loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Rahvuspargi piiriks on ka Peipsi järv oma pika rannapiiriga ja Narva jõgi, lisaks arvukad järved Kurtnas, mis kutsuvad suplema. Alutaguse rahvusparki jäävad Eestis ainulaadsed sisemaised luited – kriivad, mille liivased ja kitsad seljandikud on just kui pikad sillad soo ja metsamaastikus. Põlistes metsades elavad ka lendoravad. Kauksis asub rahvuspargi külastuskeskus. Külastuskeskuse juurest algab Luite matkarada, mis viib nii metsa kui Peipsi järve kaldale.
Hea teada: Alutaguse rahvuspargi külastuskeskusest on randa jalutada ainult 5 minutit. Oluline on meeles pidada, et Kauksi rannas on suveperioodil tasuline parkimine.
19. Eesti pikim liivarand – Kauksi
Peipsi põhjakaldas on Eesti pikim liivarand oma 30km järverannaga. Kauksi rand on üks tuntumaid randasid, kus saad jalutada mööda promenaadi, külastada ranna äärde jäävaid kohvikuid või lihtsalt jalutada rannaliival ja kuulata, kuidas liiv krudiseb ja laulab. Peipsi-äärne laulev liiv viitab järvevee puhtusele. Peipsi järve ääres on tore igal aasta-ajal, mitte ainult suvel.
Hea teada: Kauksi rannast Rannapungerja tuletornini on 6 km
20. Piirkonna vanim tuletorn – Rannapungerja
Rannapungerja maamärk on luite tipus asuv betoonist tuletorn, mis on ehitatud 1934. aastal, kuid esmane puidust tulepaak ehitati aga juba 1923. aastal. Tegu on Peipsi äärse ühe vanima tuletorniga, mis järjepidevalt tegutsenud. Tuletorni jalamile rajatud ja puitlaudisega kaetud vaateplatvormilt avaneb kaunis vaade Peipsi järvele ning rannamaastikule. Hea teada: Rannapungerjalt viib tee läbi külade ja voorede Emumäele, pikkusega 70 km.
21. Põhja Eesti kõrgeim tipp – Emumägi
Emumägi on Pandivere kõrgustiku ja Põhja-Eesti kõrgeim tipp, mille kõrgus merepinnast on 166,5 m ja jalamilt 80 m. Emumäel asub vaatetorn, mille 115 astet viivad 21,5 meetri kõrgusele maapinnast ja tipust näeb selge ilmaga 20-30 kilomeetri kaugusele.
Hea teada: Emumäel on kaks madalseiklusrada, erineva pikkusega matkarajad, puhkamiseks laudade ja pinkidega varjualused. Emumäelt viib Äntu Sinijärve äärde 19 km teekond.
22. Eesti kõige selgema veega järv – Äntu Sinijärv
Väike-Maarja lähedal asuvad 7 selgeveelist Äntu järve. Äntu Sinijärv on neist Eesti kõige selgema veega järv, mille läbipaistvus on 15 meetrit. Sinakasroheka tooni annab järvedele põhja kattev lubi.
Hea teada: Äntu maastikukaitsealal paiknev u 10 km pikkune looduse õpperada on vahelduva maastiku ja rikka loodusega. Äntu Sinijärve juurest Porkuni Paemuuseumisse on 16 km.
23. Eesti ainus paemuuseum Porkunis
Porkuni Paemuuseum asub pilkupüüdvas piiskopilinnuse väravatorni ajalooga hoones. Torni viis korrust annab ülevaate Eesti rahvuskivist – paekivist. Torni tipus asub vaateplatvorm, millelt saad heita pilgu Porkuni järvele, mõisakompleksile ja ümbruskonnale.
Hea teada: Porkuni Paemuuseumist Tamsalu Lubjaparki on 9 km.
24. Kunagine Eesti suurim lubjatööstus – Tamsalu Lubjapark
Lubjapark on looduse- ja pärandkultuuri objekt, kus mahajäetud tööstusmaastikust on kujundatud vaatamisväärsus. Lubja põletamine lõpetati siin 1980. aastal. Infostendidega varustatud õpperajal saab tutvuda mitut tüüpi lubjapõletusahjudega, sh hiiglaslike ringahjudega.
Hea teada: Järgmisesse peatusesse Kõrvemaa matkakeskusesse on 42 km.
25. Eesti matkapealinn – Aegviidu, Kõrvemaa
Aegviidu on Eesti matkapealinn, mis asub kaunite Kõrvemaa metsade ja järvede vahel. Ümbruskonnas on palju võimalusi looduses liikumiseks igal aastaajal. Kõrvemaa on matkaja paradiis. Leia kohalikke teenusepakkujaid Kõrvemaa kodulehelt.
Hea teada: Kõrvemaalt Eesti suurimale karstialale on 40 km.
26. Eesti suurim karstiala – Kostivere karstiala
Kostivere karstiala on Eesti tuntumaid ja suurimaid muinsuskaitse all olevaid objekte ning populaarne külastuskoht nii kohalike elanike kui turistide seas. Karstialal on omapärane maastik erinevate pinnavormide ja Jõelähtme salajõega. Hea teada: Karstiala on huvitav uurida erinevatel aastaaegadel ja kohalike atesteeritud giidide abil. Karstialalt Tallinna kesklinna on 24 km.
Tule ja avasta klintidee pärleid ja lummavate vaadetega seiklus ootab sind Eesti põhjarannikul!
