Kui näitlejast saatejuht Henrik Normann tutvustas ETV reisisaate “Reisile minuga” 2022.a hooajal Ida-Viru ägedamaid seiklusi, kujunes pruuni kulla maal salvestamine talle endalegi tõeliseks avastusretkeks.
Näiteks laskus Henrik Normann elus esimest korda trossiga, aga tegi seda kohe edasijõudnute kombel Kiviõli seikluskeskuses Balti- ja Põhjamaade pikimal trossil.
Kuussada meetrit õhulendu
“Kui ma olin end ära tõuganud, sain aru, et tagasiteed ei ole ja pean minema võiduka lõpuni. Ja kui lõpus olin, siis ega ma ei mäletanudki sellest suurt midagi. Järelikult on see nagu jooga: mõjub ajule värskendavalt ja tekib tahtmine kohe tagasi minna,” meenutas tuntud meelelahutaja oma 600 meetri pikkust õhulendu.
Tosslaskumise algus Kiviõli Seikluskeskuses. Foto: Hannes Arus
Kiviõli mäest saab veel alla kihutada mägiauto ja jalgrattaga ning talvel mäesuuskade ja lumelauaga, aga vanale poolkoksimäele rajatud seikluskeskusse pole kaugeltki oodatud ainult ekstreemsuse jahtijad. Pisemad külastajad lahutavad meelt liikluslinnas ja tuletõrjeakadeemias, kaevavad kopaga põnevkivikaevanduses ja sõidavad paadiga tiigil. Nii jagub suvepargis tegevust igas vanuses seiklejale.
Eelmine suvi näitas, et Kiviõli mäel võib veeta isegi terve ööpäeva. Vähemalt nii tegid ekstreemspordiharrastajad Olle Rõuk ja Rain Seepõld, kes 125 korda tuima järjekindlusega mäest üles ja alla käisid. Meeste siht oli koguda sama palju tõusumeetreid, kui kulub merepinnalt maailma kõrgeima mäe − Everesti tippu jõudmiseks.
Ida-Virus leidub peale Kiviõli teisigi tehismägesid, sealhulgas üks ja ainus tuhamägi, mis asub Kiviõli külje all Püssis. Kevadel jõudsid kaadrid tuhamäest paljude kodumaise rokimuusika austajateni – Mandoterror filmis seal oma värske singli “Oleksime meie seal” video. Püssist pärit laulja Kristjan Kuusmik turnis lapsena tuhamäel ja tundis, et peab ka oma bändikaaslased mäkke viima ning uuele loole mehise video looma.
Kaevurite jalajälgedes
Püssi vana elektrijaama tuhamägi pole siiski turismiobjekt. Küll on seda kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmmel. 2001. aastal suletud Kohtla kaevandusest sai Ida-Virumaal tööstuse taaskasutuse esimene proovikivi. Oleks võinud minna nii nagu varem, et kaevandaja paneb pumbad seisma ja laseb käigud vett täis. Nii poleks inimjalg sinna enam kunagi pääsenud.
Eeskätt tänu tollaste vallavõimude sihikindlusele uudistavad nüüd vanu kaevanduskäike kümned tuhanded turistid aastas. Muuseumi magnetiks on giidid, kes on endised kaevanduse töötajad ja töökorras masinad, mida nad kaevanduskäikudes üksteise järel käivitavad. Tõeliste kaevurite jalajälgedes tatsamine jääks poolikuks, kui ei saaks sõita maa-aluse kaevurirongiga. Kohtla-Nõmmel saab, sest giid kehastub vahepeal vedurijuhiks.
Kuni kaheksa meetri sügavusel asuv allmaaosa on kaevandusmuuseumi põnevaim atraktsioon. Aga uudistamist jagub ka muuseumi maapealses osas – kaheksakorruselises rikastusvabrikus -, mille juurde kuulub kõrge paekivist torn. Endises kaevanduse administratiivhoones on aga taasavatud näitus “Nõukaaeg kaevuri kodus ja kaevanduse kontoris”. Muu hulgas saab piiluda kaevuri kasinasse korterisse, kontori punanurka ja isegi pesumajja.
Aidu karjääri sürreaalne maastik
Sealtsamast kaevandusmuuseumi juurest saab alguse Adrenaatori seiklusmatk Kohtla vanas karjääris. Kui orienteerumiskaardi ja kompassiga sihtkohta jõuab, jätkub kombineeritud seikluspakett safariga Aidu karjääris.
Olen käinud Adrenaatori safaril vanas Aidu karjääris nii Ameerika ekstreemsportlaste, Venemaa ajakirjanike kui Eesti koolilastega ning kõik nad tõstsid närvikõditava elamuse peale pöidla püsti.
Kogu sürreaalne tööstusmaastik tekkis nii, nagu ekskavaatorijuhil tuju oli: ühel päeval kaevas augu, teisel mäe. Sellist ala on vähe alles jäänud, sest alates 1980. aastast kõik karjäärid pealt tasandatakse ja rohkem nii põnevat maastikku juurde ei teki.
Seega on koppadega ülestuhnitud Aidu maastik seiklemiseks ainulaadne ning seigelda saab seal mitte ainult maad, vaid ka vett mööda. Suletud põlevkivikarjäär pakub veesõiduks 30 kilomeetrit müstiliselt selge ja helesinise veega kanaleid.
Adrenaatori uueks teenuseks on veematk suure ja stabiilse kaatriga, mille käigus näeb nii Aidu sõudekanalit, ujuvat sauna, sinist laguuni, Aidu pankrannikut kui ka suurimat truupi, mis pandud tee alt läbi just selleks, et sealt paadiga läbi saaks. Aidu kanalitel seiklemiseks saab rentida ka väiksemaid ujuvaluseid, nagu kanuud, kummiparved ja kajakid.
Veesõidu võimalused muutuvad veel mitmekesisemaks, kui täitub Aidu Veemaa unistus. Sel suvel avaneb Aidu Veemaa südames veel ehitustanner. Tulevikus avatavas veespordikeskuses saab juba pidada võistlusi, aga valmivad ka atraktsioonid lõbusõitjatele, sealhulgas wake-park.
Aidu karjääris kohtab sageli matkaselle, nii koos retkejuhiga grupis kui omal käel liikujaid. Aidu karjääri läbib RMK matkaraja Penijõe-Kauksi haru ning matkaliste päralt on kaks lõkkekohta: Aidu-Liiva ja Aidu-Nõmme.
Kunagistel karjäärialadel peetakse ka Ida-Virumaa kui seiklusmaa tunnusüritust “SeiklusFest” , mis toimub kevadeti ning kogupere festivalil jagub proovile panevaid ettevõtmisi ning matku ja seiklusi igale maitsele ning vanusele. Tõelised seiklushundid püüavad seiklusmaa karikat. Selleks tuleb lisaks vabaorienteerumisele lahendada erisuguseid nuputamis-, leidlikkus- ja osavusülesandeid.
Tööstusalade leidlik taaskasutus
Eesti teravamaid elamusi pakkuv seikluskolmnurk Kiviõli, Kohtla-Nõmme ja Aidu puuduks praegu turismikaardilt, kui poolkoksimägi, kaevandus ja karjäär oleksid suletud tavapärasel viisil. Õnneks tekitasid need kohalike peades lennukaid ideid, kuidas endisi tööstusalasid turismivankri ette rakendada.
Põlevkivitööstuse kingituseks turismile võib pidada ka Ratva nõiakaevu, mis rajati 2018. aastal endise Viru põlevkivikaevanduse alale, et ümebrkaudseid põlde uputusest päästa. Kevadeti pulbitseb Kiikla küla lähedal kaks puurauku, eriti vihmastel kevadetel tõuseb veesammas rohkem kui kahe meetri kõrgusele.
Podisevate nõiakatelde vaatamiseks ongi parim aeg kevadel. Seevastu tuulutusšurfid on efektsed just talvel, mil külmakraadide ja õhuga maapinnale pritsiva auru koostöös sünnivad aeg-ajalt mitme meetri kõrgused jääst kunstiteosed. Muul ajal immitseb seal õrnalt “kaevuri hingeauru”.
Kevadeti pakub silmailu ka ääreni vett täis Ohakvere tehisveekogu, mida kohalikud kutsuvad vee rohekassinise värvi tõttu hellitavalt Baikali järveks. Nagu Aidu karjääri kanaliteski, annavad ka settebasseinile lummava värvi vees sisalduvad ülipeened lubjakiviosakesed ja hele karbonaatne sete. Ohakvere settebasseini kogutakse viie pumpla kaudu kokku Estonia kaevanduse vesi, et see ei läheks kohe loodusesse.
Põlevkivipealinn Kohtla-Järve
Pruuni kulla maa seiklusele sobib punkt panna põlevkivipealinnas Kohtla-Järvel, kus Põlevkivimuuseumis on talletatud Eesti pruuni kulla rohkem kui saja-aastane ajalugu ja see on jagatud kolmeks väljapanekuks: enne nõukogude ajastut, nõukogude ajal ja pärast seda. Muuseumisse on põhjust sisse astuda ka kunstihuvilistel, sest seal on hoiul arvestatav kogu põlevkiviteemalisi maale ja graafikat.
Lastega on tore aega veeta Kohtla-Järve linnapargis: tiigi äärde rajatud mängu- ja spordiväljakud peaksid tükiks ajaks tegevust pakkuma. Elamusi pakub ka jalutuskäik stalinistlikust kultuurihoonest linnasüdame poole. Keskalleed palistavad stalinistlik arhitektuur, lehtrikujulised purskkaevud ja kahe kaevuri kujuga skulptuur “Au tööle”.
Kui Kohtla-Järvelt keerata rattad Tallinna-Narva maanteele ja võtta suund pealinnale, võiks Kunda jõe ääres uuesti hoo maha võtta. Pärast väsitavat rännupäeva on Lammasmäe puhkekeskuse saunamaailm parim koht, kus muljeid jagada ja väsimus maha uhtuda. Lammasmäe ainulaadses turbasaunas saab isegi aega tagasi keerata: kehale ja näole vedela turba määrimine pidi tegema viis aastat nooremaks.
Sirle Sommer-Kalda
“Põhjaranniku” ajakirjanik
