TOP 11 kohad Ida-Virumaal välisturistile - Ida-Virumaa

Narva

TOP 11 kohad Ida-Virumaal välisturistile

Sõbrannad Narva Jõepromenaadil jalutamas, taga paistab Narva linnus
Sisukord
  1. Narva Hermanni linnus

Rohkem kui 700 aasta vanune Narva Hermanni linnus on piirilinna võimas turismiatraktsioon, mis on hea näide nüüdisaegsest muuseumist, kus ühendatakse vana ja uus. Lisaks linnuse põnevale ekspositsioonile, on vaated 51-meetri kõrgusest Pika Hermanni tornist on unikaalsed kogu Euroopas. Soomlane üllatub alati sellest, kui lähedal Venemaa tegelikult asub.

2. Narva promenaad ja 5-kroonine vaateplatvorm

Vaade Narva jõele ja kahe riigi linnustele on hingemattev. Uus 5-kroonine vaateplatvorm on kindlasti üks Eesti tähtsamaid turismiobjekte. Kusagil mujal Euroopas pole võimalik näha samasugust vaadet Euroopa Liidu ning NATO idapiiril.

Vaateplatvorm sai oma nime tänu Eesti viie kroonisele, kus esiküljel on Narvas sündinud kuulsa Eesti maletaja, rahvusvahelise suurmeistri ja silmapaistva maleteoreetiku Paul Kerese portree. Tagaküljel on vaade Narva Hermanni linnusele, Narva jõele ja Jaanilinna kindlusele.

Narva jõe ääres kulgev Jõepromenaad on mõnus koht, kus nautida jalutamist ning vaateid Narva jõele. Välismaalase jaoks Venemaa lähedus on alati imestav ning eksootiline.

Narva-Jõesuu rand
Narva-Jõesuu rand

3. Narva-Jõesuu rand ja linn

Narva-Jõesuu on kuulus ainulaadse looduskeskkonna poolest. Omapärase männimetsaga ääristatud peene liivaga Narva-Jõesuu rand on Eesti üks pikimaid mererandasid, kulgedes 9,5 km ulatuses mööda Soome lahe lõunakallast. Narva-Jõesuus saab lisaks kaunile rannale imetleda puitpitsiga kaunistatud ehitisi, nautida männimetsa vaikust ja rohelust ning SPA mõnusid. Soomlase jaoks pakkuvad just loodus ja kuurortlinn unikaalse koosluse.

4. Kreenholmi manufaktuur

XIX sajandil ehitati kuulus Kreenholmi manufaktuur, mis tol ajal oli Vene impeeriumi suurim vabrik. Vabriku ümbrusesse kujunes kompaktne tööstusarhitektuuri kompleks, kuhu kuulusid vabrik, veetornid, haigla, tööliste kasarmud, direktorite majad, kirikud ja park. Hooned on ehitatud inglise stiilis, punasest telliskivist. Täna päeval Kreenholm pakub hingematvaid elamusi ja vaateid. Kreenholmi peab oma silmaga nägema ja kogema. Kreenholmis toimuvad festivalid ja muud üritused on midagi ainulaadset terves Euroopas.

5. Sillamäe linn ja promenaad

Sillamäe linn paelub oma ajalooga. Linn on ka arhitektuuri huvilisele põnev paik. Vaated treppidelt Mere puiesteele on tuntud juba väljaspool Eestit. Sillamäe rannapromenaad ühendab ajaloolist kesklinna mererannaga. Mere puiestee promenaad läheb sujuvalt üle mereäärseks promenaadiks. Rannapromenaadil leidub meelelahutust ja põnevat tegevust kogu perele.

6. Toila Oru park

Kaunis Pühajõe ürgorus Toilas asuva Oru pargi ja suurejoonelise lossi rajas Grigori Jelissejev – Venemaa 19. sajandi jõukamaid kaubandusmagnaate. 1935. a ostsid kolm eesti töösturit lossi ja pargi ning kinkisid president Pätsile suveresidendiks. Loss hävis II maailmasõjas täielikult.

Täna saab hästi viidastatud ja hooldatud pargis ringi jalutada, näha erinevaid puu- ja põõsaliike, hõbeallika koobast ning nautida vaadet merele ja päikeseloojangut pääsupesas. Soomlase jaoks teeb Oru pargi põnevaks fakt, et president Svinhufvud külastas Pätsi lossi aastal 1936.  

Oru loss ja park ärkab ellu virtuaaltuuril “VR Toila 1938”

7. Valaste juga ja Ontika pankrannik

Pankrannik õhust ja merepoolt vaadatuna, Valaste joa juures.
Pankrannik õhust ja merepoolt vaadatuna, Valaste joa juures. Foto: Sven Zacek

Valaste juga ja Ontika pankrannik on unikaalsed. Valaste oma üle 30-meetrise veeseinaga ja 55 meetrit üle merepinna ulatuv Ontika klint on Eesti kõrgeimad. Valaste joa trepistikult ja matkarajalt avaneb hea vaade maakera 400 miljoni aasta jooksul tekkinud kihtidele, aga ka Soome lahele. Vaatemängulisem on juga kevaditi ja suurvee ajal. Eriti maalilised vaated avanevad Valastes talvel, kui puhuvad merelt põhjatuuled, mis tekitavad koos veepritsmetega pankrannikul asuvatele puudele jääskulptuure. Joa juurest mere äärde ja klindimetsas kulgev 1,3 km pikkune matkarada.

Soomlast panevad pankranniku vaated imestama: kuidas midagi sellist võib olla nii lähedal Soomele? Soome lahe põhjakaldal on rannik hoopis teissugune oma graniidist laidude ja randadega.

8. Eesti Kaevandusmuuseum

Eesti Kaevandusmuuseum Ida-Virumaal, territoorium õhust
Eesti Kaevandusmuuseum

Eesti Kaevandusmuuseum üllatab oma mitmekesisusega. Muuseumis näed, kuuled, maitsed ja tunned seda, mida mehedki, kes mitukümmend aastat igapäevaselt maa all rasket tööd tegid. Muuseumi tõmbenumbriks on päris kaevurid, kes nüüd töötavad muuseumituuride giididena ja rääkivad põnevaid lugusid oma töökarjäärilt. Rikastusvabrik näitab põlevkivi teekonda maa peal, räägib energia tekkimisest ja sellest, mis tulevikus energia valdkonnas juhtuma hakkab. Kaevandusmuuseumi territooriumil saab ronida kopa sisse ja uudistada teisi kaevandusmasinaid.

9. Peipsi järv ja Kauksi rand

Kauksi rand. Foto Hetkeline

Euroopa suuruselt viies järv Peipsi on Ida-Virumaal omanäöline. Suur järv tekitab rohkem mere kui järve tunde. Peipsi järve üks tuntumaid ja ilusamaid randu asub Kauksis. Eesti pikimale liivarannale viib üle luidete randa trepp ja luite peal kulgeb puidust rannapromenaad.

Liivaväljakul saad mängida võrkpalli, lastele on kiiged ja mänguväljak. Ranna vahetusse lähedusse jääb Kauksi Rannahoone, kust saad osta jooke, jäätist ja suupisteid ning RMK Põhjaranniku puhkeala ettevalmistatud lõkkekohtade ja telkimisalaga. Vene piiril asuv Vasknarva küla on Peipsi põhjaranniku avastama pärl, mis paelub oma idüllilise külamiljöö ja atmosfääriga.

10. Alutaguse rahvuspark

Kurtna järvestik ülevalt linnulennult, kus metsa vahel järvesilmad
Kurtna järvestik, järvesilmad. Foto: Sven Zacek

Alutaguse on Eesti noorim rahvuspark, mille omapäraks on kontrastsus ümbritsevaga – puhas puutumata loodus vaheldub väikeste külade, iidsete matmispaikade ja endiste kaevandusaladega.

Alutaguse loodus on silmapaistev oma kaunite põlismetsade ja sügavate soode poolest, meenutades kohati taigat. Alutaguse piirkonnas elavad mitmed ohustatud ja haruldased liigid nagu rabapüüd ja lendoravad, kelle jaoks on sealsed metsad ja sood viimaseks sobivaks elupaigaks Eestis. Euroopa Liidus lendoravaid võib kohata ainult Eestis ja Soomes.

Paksude laante vahel müttavad ringi Eesti suurimad kiskjad – karud. Karukantsiks nimetatud Alutagusel elab sadu mõmmikuid, kellega võib vabalt kevadisel metsateel kohtuda. Alutagusel on võimalik külastada ka spetsiaalselt karuvaatlusonni, millest on mugav ja põnev mesikäpa toimetamisi piiluda ja pildistada.

Alutagusel võib nautida mitmeid unikaalseid loodusnähtusi nagu näiteks Peipsi põhjaranniku üle 30 km pikk luitmetsade ja laulvate liivadega rand või Alutaguse soostiku 18 m kõrgused kriivad ehk mandriluited, mida mujal Eestis ei leidu.

Puhatu soostik on Eesti soostikest suurim ning selle servas asuva Poruni jõe kaldail kasvavad väärtuslikud põlised laialehelised metsad. Euroopas samasuguseid soomassiive ei enam leidu kui mõnest kohast.

Eesti suurima järvede tihedusega maastikul, Kurtna järvestikus on 30 km2 suurusel alal üle 40 järve. Nende seas on eriti väärtuslike ja haruldaste liikidega järvi, näiteks Valgejärv.

Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõe ülemjooksule, Vasknarva ja Karoli vahele on kujunenud unikaalne, vanajõgede ja lopsakate luhaniitudega maastik.

11. Kiviõli Seikluskeskus

Kiviõli Seikluskeskus linnulennult

Kiviõli Seikluskeskus asub Kiviõli linna põhjapoolses küljes oleval vanal tuhamäel, mille ühel küljel on talvel avatud Eesti pikimad suusanõlvad ja põnevaim lumelauapark. Suvel on avatud kogupere elamuspark, downhillirajad, disc-golfi rada ja palju muud. Mäe jalamil on avatud kogupere elamuspark mille atraktsioonid on avatud suveperioodil ja sobivad lastega peredele, kus mõnusalt aega koos veeta. Seikluskeskus on hea näide sellest, kuidas endisest tööstusmaastikust on saanud populaarne kogu pere turismiatraktsioon.

Koostas: Mikko Virta

Allikad: www.visitestonia.com ja www.idaviru.ee

Jaga
Soovitused