Vabaduse festival - rahvusvaheline teatrielamus Narvas - Ida-Virumaa

 

 

 

Vabaduse festival – rahvusvaheline teatrielamus Narvas

 

 

 

JAGA

Share on facebook
Share on whatsapp
Share on email

17.-21. augustini leiab piirilinnas aset rahvusvahelist teatrit täis vabaduse festival, mille toob vaatajateni Narva Vaba Lava teatrikeskus. Lisaks Vaba Lavale etenduvad näitetükid ka Rugodivi kultuurimajas ning Kreenholmis.

Vabaduse festival sümboliseerib vaba sõna levitamist ning loomingulist vabadust. Näitemänge esitavad väiketeatrid Rumeeniast, Poolast, Venemaalt, Ungarist ning Eestist – kohtadest kus viimastel aastatel on tsensuur rohkem pead tõstnud. 

Narva linngi on toimumispaigaks valitud selle järgi, et ühelt poolt tulijatele sümboliseerib see vaba maailma algust, teiselt poolt tulijatele aga vaba maailma lõppu.

Viis päeva, rohkelt etendusi

Kuigi festivali avapäev on 17. augustil, siis näeb piirilinna portreteerivat etendust “Inimesed ja numbrid: Narva” juba alates 14. augustist. Etendust mängitakse Vaba Laval lausa kuuel korral.

“Inimesed ja numbrid: Narva” küsib kus ja millistes tingimustes elavad Narva linna suhteliselt vaesed või rikkad. Kas suhteline vaesus on seal sama nägu kui mujal Eestis? Näidend viib pealtvaatajad Narvale lähemale kui varem, näidend viib nad narvalaste kodudesse. Mis tunne meil võõra inimese kodu esmakordselt väisates tekib? Kas erinevate elatustasemete esindajate kodud on eristatavad? Aga minu koduga võrreldes? Mida ütleb kodu inimese sissetuleku, enesekuvandi ja unistuste kohta? Mida ütlevad kodud Narva linna ja selle elanike kohta? Mille põhjal me hindame, kas keegi on jõukas või vaene? Kas see tunne võib petta? Kas eelarvamused Eesti suuruselt kolmanda linna osas lubavad meil näha inimest numbrite taga? Neile küsimustele annab etendus ka vastuse. Või kas annab…

“Inimesed ja numbrid: Narva” – ütle mulle oma ekvivalentnetosissetulek ja ma ütlen, kes oled sina!

Samuti toob vabaduse festival publikuni:

“Säh, õgi” tuleb Venemaalt ning uurib toidu ja poliitilise jõu omavahelist suhet.

Lähtepunktiks sellele teatri ja kaasaegse kunsti piiril paiknevale sürrealistlikule lavatükile on hiljutine ebameeldiv kaasus, kui Venemaa kehtestas nn vastulepingud Euroopa Liidu toodetele.

“Keegi KGB-st” on sündinud Vaba Lava teatrikeskuse ja Eesti Rahva Muuseumi koostööprojektina. 1980ndatel aastatel, kui Eesti, Läti ja Leedu said iseseisvaks, sattus Baltimaade KGB väga paradoksaalsesse olukorda. Kunagi varem polnud ükski Nõukogude Liidu võimas ja tugev organisatsioon vaid mõne päeva jooksul hingusele läinud. KGB kadus, aga seal töötanud inimesed jäid. Mõni neist varjab oma minevikku ja mõni, vastupidi, uhkustab sellega. Pole mingit seaduspära.

“Heroes of the fourth turning” on USA videolavastus, mille kohta New York Times on öelnud: “Seda ei tohi vaatamata jätta!”. Etenduses saavad neli konservatiivset katoliiklasest sõpra saavad kokku hilisõhtusel koduhoovi peol Wyomingis. Kui nad ootavad oma mentori ja äsja ametisse nimetatud ülikooli direktori saabumist, kerkivad esile salajased kired ja hirmud, mis paljastavad nende probleemse koha lõhestunud riigis. Videolavastused on TASUTA!

“Bad roads” Ukrainast toob vaatajani neli lühilugu, mille tegevus toimub Donbassi sõja ajal. Ohutuid kohti pole ja keegi ei ei suuda aru saada, mis toimub. Ent isegi kui inimesed on kaosesse lõksus, õnnestub mõnel teiste üle autoriteet saavutada. Etendus on TASUTA!

“Sacra Hungarica” lavastus põhineb mitmel ungari kirjanduspärandisse kuuluval teosel ja püüab vastata küsimusele, mida tähendab olla ungarlane. Ilma igasusuguse kahtluseta võib öelda, et ungarlaste rahvuslikus kehandis on oluline osa sakraalsusel. Aga kas ja mil viisil, milliste vahenditega, oleks võimalik sellest kõnelda? Kuidas peegeldab Ungari kaasaegne ühiskond rahvusluse temaatikaga seotud küsimusi? Kas moodne mõtlemisviis kustutab traditsioonidele rajatud väärtuste süsteemi või vastupidi, toetub sellele? Kas süsteem, millele tuginevad sellised mõisted nagu patriotism, riigireetmine, riigikaitse, kodanikuvastutus ja riiklik vastutus, kehtib endiselt?

“Error 403” on Vaba Lava teatrikeskuse etendatav tükk. Etendus räägib Valgevenes käiva revolutsiooni esimesest dokumenteeritud ohvrist Aljaksandr Taraikovskist, kes hukkus pärast võltsitud presidendivalimisi alanud massiprotesti ajal. 34-aastane Taraikovski hukkus Minski kesklinnas, kui talle tulistas lühikese vahemaa pealt erimoonaga pumpüssist rindu proteste laiali ajama saadetud politsei eriüksuse võitleja. Näidendi peategelane pole siiski Taraikovski, vaid tema pihta surmava lasu teinud eriüksuse Almaz (eestikeelse tõlkes “kalliskivi”) võitleja Nikita. Almaz on Valgevene siseministeeriumi terrorimisvastane eriüksus.

“Error 403” mängivad Kristo Viiding (Eesti Draamateater), Jan Uuspõld, Ott Kartau, Nikolai Bentsler, Liisa Pulk, Ingrid Margus

“Kantgrad” on Venemaa dokumentaallavastus, mis kõneleb II maailmasõja järgsest Kaliningradist. Vaatajate ette rullub elu 1945. aastal äsja liidetud territooriumil. Sellisena nagu ta on, dokumentaalsete materjalide kaudu. Kahe vaenlase vahel puhkeb armastuslugu: nõukogude ohvitseri romaan sakslannaga, kelle mees päästab väljasaatmisest.

“Rovegan”  on Rumeenia lavastus majandusrändest, mis võtab fookusse Itaalias töötavad vaesed rumeenlannad, ning uurib, millist mõju avaldab selline dislokatsioon nende isiklikule elule ja nende perekondadele.

“Nähtamatud perekonnad” põhineb intervjuudel Venemaa LGBT perekondadega. 2013. aastal võeti Venemaa riigiduuma poolt vastu homoseksuaalset propagandat keelav seadus, 2020. aastal lisandus Venemaa põhiseadusse klausel, mis diskrimineerib samasooliste perekondade õigusi, eriti neid, milles kasvavad lapsed. Seetõttu on LGBT pered sunnitud elama oma igapäevast elu hirmu õhkkonnas, mis on saanud nende jaoks tavaliseks. Kuidas ja millistest vahenditest elavad need “nähtamatud” perekonnad?

“Mein kampf” on Poola teatri etendus. Lavastus uurib Adolf Hitleri “Mein Kampfi”, et teada saada, mil määral on enam kui üheksakümmend aastat tagasi paberile pandud ideed ja mõtted tänapäeval aktuaalsed. Hitleri keelt ja narratiive kasutades esitame küsimusi tänapäevase keele, sealhulgas vihakõne kohta. Küsime, mitu sõna tuli öelda enne seda, kui holokaust sai toimuda, ja kui palju sõnu tuleb veel öelda, et ajalugu võiks korduda.

Levinud arusaama kohaselt on Adolf Hitleri “Mein Kampf” kehv ja segaselt kirja pandud raamat, millele pole mõtet aega raisata. Etendus heidab sellele uut valgust

Mitte pelgalt teatrifestival

Vabaduse festival pikib päevade sisse ka mitmeid vestlusringe Venemaa, Kesk-Aasia, Ukraina ja Valgevene ning Poola ja Ungari teemadel. Näiteks Poola ja Ungari teemalist vestlusringi modereerib tuntud näitleja ning lavastaja Henrik Kalmet. 

Iga festivalipäeva lõpetavad teatrikriitikute kokkuvõtted ning muusikalised etteasted Vaba Lava kohvikus No 2. Vabaduse festivali lõpuakordi paneb kohalike, aga ka kaugemate seas vägagi tuntud Narva ansambel AveNue.

Erilist tähelepanu väärib kindlasti Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevale pühendatud kooslaulmispidu “Sõida tasa üle silla”, mis korraldab Narva eesti keele maja. Üritus leiab aset EV100 pargis ning on sillaks erinevate kogukondade vahel, sest kooslaulmispeost on kutsutud osa võtma kõik Eestis elavad inimesed – olgu nad koorilauljad või lihtsalt inimesed, kellele meeldib muusika ja laulmine. Osalejatele jagatakse kohapeal laulikud.

Tule vabaduse festivalile! Tule, sest Narvas pole sellist asja varem tehtud ega nähtud!

VAATA VABADUSE FESTIVALI AJAKAVA SIIT ➾

 

VAATA VEEL

 

Inspiratsiooniks

SUUR ÜLEVAADE: mis toimub Ida-Virumaa menukamates randades?

Loo originaal ilmus 10. juuli 2021 Põhjarannikus (https://pohjarannik.postimees.ee/7290006/suur-ulevaade-mis-toimub-ida-virumaa-menukamates-randades#_ga=2.177084965.1050918423.1626548456-2076148099.1620854400) Ida-Virumaa on palaval suvel üks Eesti õnnistatumaid maakondi, sest siin jagub kõikjale kauneid ja meelepäraseid supluskohti. Viimastel aastatel on

Read More »