Värske Ida-Viru AASTA TEGIJA 2021

seiklusmaa
Sisukord

Maailma seiklusturismi assotsiatsiooni esindaja Paige Viren kinnitas, et seiklusturism on kasvav trend. Seega on Ida-Virumaa tabanud end seiklusmaana turundades naelapea pihta. 

“Seiklusturism on midagi rohkemat kui ronimine ja lennukist alla hüppamine. See on võimalus kohapealsesse ellu sisse elada, suhelda kohalike inimestega, nautida kohalikku toitu, loodust ja kultuuri. Seda tüüpi turism, mis mind isiklikult köidab,” rääkis Paige Viren, kes töötab õppejõuna San Francisco ülikoolis ning esindab maailma seiklusturismi assotsiatsiooni.

Autentsus on oluline  

Ameeriklanna pole teadlasena ainult teoreetik, kes on uurinud tarbija käitumist ja turundust, vaid töötanud tosin aastat reisiagendina ning püüdnud seiklusreise klientidele maha müüa.

Ida-Virumaal tutvus Paige Viren kolme põlevkiviseikluse objektiga − kaevandusmuuseumi, Aidu karjääri ja Kiviõli seikluskeskusega − ning leidis, et Ida-Virumaal on seiklusmaana potentsiaali.

“Sain põgusalt kogeda, mida siin on ainulaadset − just see on seiklusturistile atraktiivne. Sain siin unikaalse kogemuse osaliseks, kui käisin kaevandusmuuseumis maa all, giidiks endine kaevur, ja me sõime kaevurilõunat − suppi ja musta leiba −, mis oli väga maitsev. Musta leiba polnud ma varem söönud, aga siin on see tavaks ja autentsus on suur osa seikluslikust kogemusest.”

Paige Viren tõi võrdluseks oma reisi Patagooniasse, kus ta käis küll ka mägedes ronimas, aga reisi kõrghetk oli hoopis mujal. “Minule oli suurim elamus, kui jõin kohalikega lihtsas hobusetallis sealset traditsioonilist teed matet ja nad jagasid minuga oma kultuuri.”

Väärt edasiarendamist

Paige Vireni sõnum Ida-Viru turismiedendajatele oli, et seiklusturism on väärt edasiarendamist, sest lisaks kohaliku potentsiaali kasutamisele on see ka tulus ja keskkonnasäästlik.

“Seiklusturism nõuab vähem infrastruktuuri: inimesed kasutavad seda, mis on juba olemas, ega ole tingimuste suhtes nii nõudlikud. Seiklusturist on vastutustundlik ning nooremad põlvkonnad eelistavad pigem säästvat reisimist kui massiturismi. Seiklusturist jätab ka keskmisest märkimisväärselt rohkem raha kohapeale,” rääkis ta uuringutele toetudes.

Ameerika turismiekspert sattus Ida-Virumaale tänu sellele, et Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen käis USA saatkonna toel 2017. aasta kevadel Ameerikas õppereisil. Seal puutus ta kokku maailma seiklusturismi assotsiatsiooniga, kuhu kuulub üle saja riigi ja selle 1300 liiget on aktiivseimad seiklusliku turismi pakkujad.

“Ida-Virumaa on seiklusmaa ja nende seikluse mõiste on meie omaga päris sarnane: elamus, eriti kohalikul eripäral põhinev. Paige Vireni saime külla tänu USA saatkonnale Eestis. Mõtlesin, et see on imehea võimalus, kui meie turismiinimesed kuulevad otse assotsiatsiooni esindajalt, mida tehakse maailmas seiklusturismis ja milliseid võimalusi see pakub. Saada otseallikast maailmatasemel teadmist ja inspiratsiooni on supervõimalus meie seikluste edasiarendamiseks,” rääkis Kadri Jalonen. 

Tema sõnul kasvab seiklusturism maailmas mühinaga. “Seda kinnitasid Ameerika õppereisil mitmed eksperdid, teiste seas dr Samuel Mendlinger Bostoni ülikooli turismijuhtimise kolledžist, kes ütles, et ainult lesimisturismi aeg on möödas. Tegelikult on ideaalne kombinatsioon, kui saad seikluse kõrvale ilusa puhkusekoha pakkuda. Selles suhtes on meie “Seikle puhates / puhka seigeldes” õige lähenemine.”

Kadri Jalonen koges Ameerikas ka omal nahal, et seiklus ei pea olema ronimine ega hüppamine, kui külastas New Mexico osariigis põlisameeriklaste küla. Võõrustaja, indiaani proua Norma, tegi seal kokandustöötoa. “Söök oli üks asi, aga see, kuidas Norma rääkis selle juurde oma lugu, kuidas ta kasutas oma kultuuri sõnumi jagamiseks, oli minule seiklus. Seiklusreis on just see, kui sa lihtsalt ei vaata vitriinis asju, vaid saad natukenegi sisse elada sellesse, mis kohapeal toimub.”

Kadri Jalonen arvas, et kui kogemus üle kanda Eestisse, võiks eestlasele olla huvitav näiteks Sillamäel kellelegi külla minna. “Slaavi rahvad on väga külalislahked ja kui keegi kutsuks külla, oleks see tore elamus. Sest see, kuidas teistmoodi elatakse ja mõeldakse, on ju väga põnev.”

Uusi seiklusi tuleb juurde 

Ida-Virumaa on seiklusmaa rauda tagunud 2017. aastast, kui selle teemaga mindi välja Eesti suurimale turismimessile “Tourest“. Nii eristuvaid atraktsioone kui Eesti kaevandusmuuseum, Kiviõli seikluskeskus ja Aidu karjäär mujal lihtsalt pole.

Samas oli algusest peale selge, et olemasolevaga ei piirduta. Et innustada turismiedendajaid uusi tegevusi ja atraktsioone arendama, on Ida-Viru turismiklaster korraldanud mitu aastat parima uue seikluse konkurssi. Nii on seikluste kaardile lisandunud näiteks Vaivara Sinimägede muuseumi programm “Ajarännak: 1944. aasta evakuatsioon“, Sillamäe muuseumi otsingumäng ja Lammasmäe saunamaraton.

Lammasmäe turbasaunas leilivõtmine

2020. aasta sügisel sai seiklusmaa ka oma tunnusürituse – “SeiklusFest“. Juba kolmandat korda toimub festival aktiivsetele inimestele 30 aprill 2022, tutvustades Ida-Virumaad kui rohkete aktiivsete tegevustega seiklusmaad. 

“SeiklusFest” festivalil leiab palju ägedaid seiklusi maa alt, mäe otsast, vee pealt, puude latvadest, metsadest, rabadest, tehismaastikelt ja isegi asulatest,” lubas Kadri Jalonen. “Seiklusi jätkub nii suurtele kui ka väikestele, nii seiklusharrastajatele kui ka esimest korda uudistajatele. Festivalile on oodatud üksikkülastajad, pered, sõpruskonnad ja kollektiivid.”

Kõige paremat vormi eeldab kombineeritud matk nimega “Seiklusmaa karikas”: Võistlus koosneb rogainist ja seikluslikest lisaülesannetest, mis eeldavad leidlikkust, osavust ja nuputamisoskust. Rajal on kohustuslikud ja vabatahtlikud kontrollpunktid.

Võimalik on osaleda ka eraldi lühematel matkadel, valides liikumisviisiks näiteks kanuu-, paadi-, maasturi-, tõukeratta või jalgsi loodusvaatluse. Festivali üks rosin on ronimine aherainemägedel, puudel, seintel või konstruktsioonidel.

SeiklusFest keskus asub Eesti kaevandusmuuseumis Kohtla-Nõmmel, aga seigelda saab ka Aidu karjäärialadel ja Kiviõli seikluskeskuses.

Vaata lisaks https://seiklusfest.ee/

SIRLE SOMMER-KALDA

Ajalehe “Põhjarannik” ajakirjanik 

„Lugu valmis EL Regionaalarengu Fondi toel“. 

Jaga
Soovitused