Juuni keskpaigast saab Narva ja Narva-Jõesuu vahel liikuda jõelaevaga Caroline – regulaarse laevaliikluse taastumist piirilinna ja kuurortlinna vahel on kohapeal pikisilmi oodatud.
Laevasõit piirijõel oli populaarne, kuid katkes pikkadeks aastakümneteks. Nüüd puhub pealinna laevaomanik Kaspar Eisel sellele uuesti elu sisse.
Kõik soovijad on oodatud jõelaeva pardale oktoobrikuuni. Sõidu ajal saab end kosutada puhvetis ning kuulata audiogiidi pajatusi piirkonna vaatamisväärsuste ja ajaloo kohta.
Võimalus kiigata Venemaa poole ei jäta tavaliselt leigeks ühtegi Ida-Virumaa külalist ja viimastel suvedel on pakkunud seiklust piirijõel ka ajaloolise ilmega puupurjekas Tütarsaare Aino. Puidust kaunitar pole siiski käigus kindlatel kellaaegadel, vaid on valmis teenindama tšarterreise ja austab oma kohalolekuga ka kohalikke üritusi.
Seevastu jõelaeval on kaks edasi-tagasi väljumist päevas, mis võimaldab ööbida Narva-Jõesuus ja veeta sisukas päev Narvas. Või vastupidi – valida hotell piirilinnas ja nautida päeval kuurordi võlusid. Mõlemal juhul teeb puhkaja hea valiku.
Kahe linna vahel rattaga ja jalgsi
Teine uus alternatiiv autoga ja bussiga liikumisele on kergliiklustee, mida mööda saab Narva ja Narva-Jõesuu vahel sõita. Sellega täitus kohalike unistus Narvast jalgsi või rattaga mere äärde pääseda. Samamoodi avab see uusi võimalusi külalistele, kes ei soovi Eestimaa idanurgast läbi tormata, vaid võtavad selle avastamiseks aega.
Narvat ja Narva-Jõesuud lahutab tosin kilomeetrit. Peaaegu sama palju on mõõdetud Narva-Jõesuu liivaranna pikkuseks. Selle kõrval peavad Pärnus suvitajad leppima suisa kitsikusega. Narva-Jõesuu rand pole mitte üksnes pikk, vaid ka lai ja seal jagub uhkelt ruumi nii päikesekummardajatele kui ka sportijatele, kes hindavat taustana lakkamatut merevaadet.
Liiga kuuma päikese eest saab varjuda mereäärse männimetsa alla, kus düünidele on rajatud stiilsed istumis- ja lõkkekohad, või varjulistesse parkidesse. Kui aga ilmataat õues viibimist üldse ei soosi, saab aasta ringi sooja Narva-Jõesuu spaadest. Minul ei saa kunagi isu täis Meresuu spaahotelli merevaatega saunast. Õnneks pole seal eriti karm temperatuur ja kannatab pikalt istuda. Tervist turgutada saab Narva-Jõesuu Medical Spaas, kus saab välibasseinis ujuda ja päikesevanne võtta juba alates aprillist.
Kohalikud delikatessid au sees
Teadagi teeb saunatamine vöövahe õõnsaks. Kui pärast spaatamist öömaja võtta, on kõige käepärasem sealsetes restoranides Meloodia või Kuurort keha kinnitada ja miks mitte kohalikul delikatessil – silmudel – hea maitsta lasta.
Narva jõe asukad on aukohal mitmes kohalikus menüüs, ka Narva hotelli restoranis, mis kannab piirkonna kõige prominentsemat, Marc Chagalli nime. 20. sajandi üks kuulsamaid kunstnikke on Narvas viibinud ja seal isegi maalinud ning seega pole restorani nimi pastakast välja imetud.
Narva ja Narva-Jõesuu söögikohtade kokad serveerivad nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi maitseid, kusjuures mõne kohaliku restorani ja kohviku on toidugurmaanid valinud Eesti paremiku sekka.
Nii on restoranigiidis White Guide mitu aastat trooninud restoran Rondeel Narva linnuse suurtükitornis, modernne kohvik Valge Kõrvits ja glögg mille terrasilt avaneb suurepärane vaade Narva uhkele renoveeritud raekojale ja Narva-Jõesuu restoran Franzia, mis asub nõukaajal baariks ehitatud ilmetus hoones, ent seal pakutav toit on kõike muud kui ilmetu.
Hõrkudest roogadest saadud energia kulutamiseks sobib Joaoru puhkeala terviserada Narva kesklinnas. Piki piirijõe kallast kulgev rada vaheldub tasase rannatee ning kõrgete ja kiviste tõusude ning langustega.
Lummavate vaadete jahtijatel tasub edaspidiseks kõrva taha panna, et lähiajal pikeneb sadamat ja Joaoru puhkeala ühendav Narva jõepromenaad, saades rannahoone juures jätku. Peale promenaadi tasub sammud seada ka vaateplatvormile, kust avaneb nn 5 krooni vaade Narva jõe kallastel asuvate iidsete linnuste panoraamile. Kroonid pole enam aastaid käibel, aga termin 5 krooni vaade on endiselt käibevaluuta.
Joaoru puhkeala kõrval hindavad tervisesportlased Äkkeküla spordi-ja puhkeala Narva linna servas. Sealsed valgustatud terviserajad sobivad talvel suusatamiseks ning muul ajal saab seal harrastada kepikõndi, tervisejooksu, jalgrattasõitu, mängida kettagolfi või matkata. Kogenud ratturid saavad end aga proovile panna ekstreemrajal.
Kui spordi asemel tekitab hasarti ostlemine, siis selleks pakuvad kõige mitmekesisemaid võimalusi Astri ja Fama kaubanduskeskused.
Muuseumide valik on piirkonnas veelgi laiem. 17. sajandi Põhjamaade suurimast kindlustuskompleksist – Narva linnusest ja bastionidest – on saanud piirilinna suurim turismimagnet.
Victoria bastioni sisemus peidab haaravat ekspositsiooni, mis annab aimu sellest, kes on sealsetes kasemattides ehk tunnelitaolistes võlvkäikudes 300 aasta jooksul elutsenud. Üks muuseumiprogramm on pühendatud ka bastionide praegustele elanikele – nahkhiirtele. Uudiseks on linnaekskursioon “Bastionide ring”, kus huvilised saavad koos giidiga jalutada bastionide ümber ja uurida kunagi nii eesrindlikku kaitsesüsteemi.
Oma uudsust pole kaotanud ka Narva muuseumi 2020. aasta suveks valminud interaktiivne püsinäitus, mis jutustab piirikindluse lugu linnuse restaureeritud konvendihoone idatiivas, kuhu varem üldse ei pääsenudki. Vana-Narva maketi näitust, mis loob pildi sõjaeelsest baroksest linnasüdamest, saab aga kaeda värskelt renoveeritud Raekojas.
Tekstiilihiiust saab kultuurikvartal
Narva muuseumi töötajad korraldavad ka Kreenholmi ekskursioone. Sellest hooajast pääseb Kreenholmi saare muidu suletud territooriumile kahel korral nädalas: teisipäeviti ja pühapäeviti. Lisaks on popiks osutunud uued ekskursioonid “Joala vabrik: keldrist tornini” ja “Baltijets: salajane militaartehas linna südames” rikkalikust ekskursioonide valikust leiab aga igaüks enda lemmikteema.
Neil Taylor, brittidele mõeldud Eesti reisijuhi autor, jagas minuga hiljuti oma vaimustust Kreenholmist. “Seal saab suurepärase mulje 19. sajandil ehitatud manufaktuurist ja samal ajal võib sealt üle jõe piiluda korteritesse, mis on nii lähedal, et on peaaegu näha, mida nende elanikud õhtusöögiks valmistavad.”
Kreenholmi saar avab end huvilistele ka ürituste ajal. Näiteks kasutavad sealset erilist atmosfääri Narva ooperipäevad, mida on tänavu augustis oodata juba seitsmendat korda. Hiiglasliku ketrusvabriku hoone ja selle hoovi on avastanud teisedki, näiteks Tartu Uus Teater oma menuka suvelavastusega “Kremli ööbikud”.
Kui endises manufaktuuris avaneb tulevikus kultuurikvartal, hakkab kultuur seal õitsema aasta ringi. Selleks korrastab arendaja Narva Gate ketrusvabriku ruumid ja sisehoovi. Riigikogu kultuurikomisjon leidis hiljuti, et Kreenholmi kultuurikvartal on kogu Eestile oluline objekt ning riik peaks sellele õla alla panema.
Kreenholmi vana puuvillaladude kompleks sünnib aga uuesti tekstiilimaailmana, valgustades manufaktuuri ajalugu ning tekstiiliga seotud teemasid.
Sõjaajalugu rullub lahti Vaivara Sinimägede muuseumis, kuhu tasub sisse põigata teel Narvast Sillamäele. Sealne sõjamasinate kollektsioon täienes hiljuti ründelennukiga IL-2, mis lahkus 14. veebruaril 1944. aastal Leningradi lähedalt lahingusse ega naasnud enam kunagi. 1999. aastal tõstsid Ida-Viru sõjaajaloo ja akvalangistide klubid lennuki jäänused Konsu järvest üles.
Pool sajandit vees ligunenud lennumasin pole küll praegu ühes tükis, aga lennukivrakil on jutustada suur lugu 1944. aasta sündmustest Kirde-Eestis ja sellega ta on oma koha kohalikus sõjamuuseumis igati välja teeninud.
Sõjamuuseumist kümnekonna sõiduminuti kaugusele jääb Sillamäe muuseum, mis annab oma otsingumängudega võtme kunagise suletud linna avamiseks. Kogu perele pakub elamusi ka kultuurikeskuse endine pommivarjend, mis tutvustab nõukogudeaegset Sillamäed. Punakraamiga on sisustatud mitu ruumi ja ainuüksi Lenini portreid on muuseumi töötajad lugenud kokku üle saja.
Sillamäe on oma stalinistliku arhitektuuri ja saladusliku minevikuga Eesti inimestele jätkuvalt eksootiline, aga pole sugugi vanasse kinni jäänud. Selle märgiks on sealtsamast kultuurikeskuse juurest algav ja hiljuti uuenenud Mere puiestee, mis viib jalutaja linnasüdamest mere äärde. Sealt omakorda algab äsja avatud rannapromenaad, mida ilmestavad purskkaevud ja puitterrassid, vaateplatvormidega torn ja mitu silda, mänguväljakud ja grillimiskohad.
SIRLE SOMMER-KALDA
“Põhjaranniku” ajakirjanik
