Aidu Veemaa unistus on käeulatuses > Ida-Viru Aidu karjäär safari

 

 

 

Aidu Veemaa unistus on käeulatuses

 

 

 

JAGA

Share on facebook
Share on whatsapp
Share on email

 

Kui 2015. aastal selgitati internetihääletuse teel välja konkursi “Eesti 100 aaret” lõplik nimistu, pääses sinna Ida-Virumaalt seitse tähenduslikku paika ja objekti. Enim hääli sai Aidu veespordikeskus, mis polnud selleks ajaks veel valmiski.

Muinsuskaitseameti ja EV100 eestvedamisel toimunud konkursil kirjeldati rajatavat veespordikeskust kui kohta maailmatasemel spordivõistlustele ja kõigile neile, kes peavad lugu aktiivsest puhkusest.

“Kerkiv spordi- ja vabaajakeskus tuleb suletavasse Aidu põlevkivikarjääri. Selle südameks saab rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal, veresoonteks kümneid kilomeetreid tehisveekogusid ning kõike seda hoiavad elavana vee peal, vee sees ja vee ääres toimuvad aktiivsed tegevused: sõudmine, aerutamine, veemoto, sukeldumine, kalapüük, purjetamine, matkamine jms.”

Seiklejate paradiis 

Nüüdseks on hiigelprojekt vahetanud nime Aidu Veemaa vastu ja sõudekanal ka rajatud, aga päris valmis pole endise suletud Aidu karjääri tehismaastikule rajatud veespordi- ja vabaajakeskus tänini.

Aidu karjääris sõudekanal

Väljaehitamist ootab rahvusvahelistele nõuetele vastav spordikeskuse taristu − alates poidest kanalis ning lõpetades finišihoonega, mille katuse alla tulevad olme- ja pesuruumid ning kohvik. Peale spordikeskuse valmivad atraktsioonid lõbusõitjatele, nende hulgas wake-park ja paadilaenutus. 

Aidu Veemaa juht Erki Lainjärv, Eesti edukamaid veemotosportlasi, usub, et arendus saab kännu tagant välja ja lähiajal teoks. Kui praegu renditakse mitmesuguseid aluseid ainult seltskondadele, siis 2021. aasta suvel loodetakse olla sealmaal, et ka üksikkülastajad saavad tulla lõbusõitu nautima ilma, et neil peab selleks olema oma varustus. 

Hoolimata sellest, et keskus pole päris valmis, on koppadega ülestuhnitud Aidu maastik juba praegu seiklejate paradiis ning seigelda saab nii vett kui maad mööda. 

Veesõidukid Aidu kanaliltel

Alutaguse matkaklubi liige Kersti Raja on sealsetel kanalitel saatnud matkajuhina kanuusõitjate gruppe nii Aidu Veemaa kui Adrenaator Grupi veealustel.

“Aidu on eriline oma keskkonna poolest – kanalid asuvad üleskaevandatud alal, kus ei ole muud kui aheraine ning loomastik ja taimestik selle peal. Sealne maastik jätab täiesti sürreaalse elamuse – sellist teist kohta lihtsalt Eestis ei ole. Kanuuga liikudes jõuab ka ilusti loodust jälgida.”

Kersti Raja rõhutas, et võimalusi Aidus veele minna on rohkem kui ainult kanuuga. Vaikse kanuuga kulgemise asemel võib avastada karjääriala ka suurel kiirusel, kihutades mootorpaadiga 130 km/h. Valikust leiab ka näiteks parve, draakonpaadi ja kajaki.  

Draakonpaat Aidu kanalis

“Juba praegu on mitmekesised võimalused, aga meil on väga suured ootused ja lootused, et kui veeala arendatakse edasi, avaneb neid  aktiivse puhkuse veetmiseks veel rohkem. Kindlasti suureneb tänu sellele veespordi harrastajate hulk.”

Vesi keset kivikõrbe 

Kunagi asustasid karjääriala külad, metsad ja sood. Seejärel kaevandati seal ligi 40 aastat põlevkivi. Kui kaevandamistööd varude ammendumise tõttu 2012. aastal lõpetati, hakkasid sissesõiduteed ja kaevealad täituma veega. Veega täitunud kaeveala meenutab oma helesinise vee ja kõrgete kallaste tõttu fjordi, mis asub justkui keset kivikõrbe, ehkki tõngermaa peale on tasapisi kasvamas mets. 

Ujuda saab Aidus ka. Klassikalist rannariba seal otsida ei tasu, aga on ehitatud mõned sillad ja parved treppidega, kus saab laskuda läbipaistvasse vette. Põhi on meetrite sügavusel ja isegi kui õnnestuks põhja puudutada, on selleks kunagine betoonist kaevandustee, nii et puhta jalaga saab sealt välja igal juhul.

Ise käin ujumas kohas, kus ühele poole jääb omaaegse Kohtla kaevanduse lõpp ja seda tähistavad hallid paeastangud ning teisele poole Aidu karjääri algus oma pruunikate aherainemägedega. Allikarohkes kohas on vesi harva soojem kui kümme kraadi. Mujal leiab ikka ka soojema veega supluskohti.

Üks võimalus selgesse vette sulpsatada on veepealsest saunast. Sinna saab paadiga, nii et isegi saunaskäik on ühendatud väikese seiklusega.

Ida-Virumaa fjordid on juba mitu aastat ka võistlusi võõrustanud. Aidu veematk on olnud eelkõige rahvaspordiüritus, samal ajal toimunud “Aidu Cup” juba tõsine võistlus. Tulevikus võib Aidust saada ka veemotovõistluste pidamise koht.

Erki Lainjärv kinnitas, et Aidus saab sõita nii palju kui hing ihaldab – on ju seal üle 30 kilomeetri müstiliselt selge ja helesinise veega kanaleid. Taustaks Eestis tavapäratu, inimkäte poolt vormitud tehismaastik. 

SIRLE SOMMER-KALDA

Ajalehe „Põhjarannik” ajakirjanik

„Lugu valmis EL Regionaalarengu Fondi toel“. 

Rahastaja logo

 

VAATA VEEL

 

Kurtna järvestik
Inspiratsiooniks

Alutagusemaa aarded

Alutagusemaa piirkond on eelkõige tuntud oma erilise looduse poolest. Alutagusele jääb Eesti kõige pikem liivarand Peipsi põhjarannikul. Kauksi rand oma promenaadiga kutsub jalutama ja järve

Read More »
Ida-Virumaa maitseseiklus
Uudised

Algab Ida-Virumaa Maitseseiklus

Ida-Virumaa on end positsioneerinud seiklusmaana, mille looduskauni pealispinna all peitub palju, mida avastada, kogeda, maitsta. Sedapuhku eelkõige viimast, sest alates 9. novembrist alustab Ida-Virumaa toidukuu ehk teisisõnu

Read More »