Sillamäe muuseum annab võtme kunagise suletud linna avamiseks -

 

 

 

Sillamäe muuseum annab võtme kunagise suletud linna avamiseks

 

 

 

JAGA

Share on facebook
Share on whatsapp
Share on email

Sillamäega tutvuse sobitamist tasub alustada muuseumi otsingumänguga “Salastatud linna eesrindlane“, mis kujutab endast seiklusretke minevikku nüüdisaegse tehnoloogia abil.

Nutitelefoni ja allalaetud äpiga ning Sillamäe muuseumist ostetud QR-koodiga leiab mitmes keeles võtme kunagise suletud linna avamiseks. Umbes tunnine jalutuskäik kulgeb möödunud sajandi keskpaigas ehitatud stiilses stalinistlikus linnasüdames, mis võib tervikuna saada muinsuskaitsealuseks.

Muuseumi töötaja ja üks mängu autoreid Jelena Antuševa ütleb, et soovijatele on saadaval ka paberversioon. Meie seltskond eelistab telefoni juhatust.

Eriluba linnas liikumiseks 

“Kallis sõber, sattusid kogemata ajamasinaga nõukogude aega. Selleks, et naasta olevikku, tuleb täita viisaastakuplaan nii, et su portree satuks eesrindlaste autahvlile,” kõlab mängu sissejuhatus. Esimene sooritatud ülesanne sotsialismi pargis, kus tuleb leida autahvli kaunistus, annab eriloa linnas liikumiseks.

Kuni 1980. aastate lõpuni pääseski Sillamäele ainult erilubadega, sest uraani rikastamise tehase juurde rajatud linn oli nõukogude ajal kõige salajasem asustatud punkt Eestis, mida ei olnud pikka aega märgitud isegi maakaartidele. 1940. ja 1950. aastatel ehitati välja uusklassitsistlik kesklinn. Õnneks on hooned üsna autentsel kujul säilinud ja kõige säravamaid pärleid me otsingumängu käigus jahimegi. 

Üks väljakutse on leida üles kunagine suurejooneline Rodina-nimeline kinomaja − ütles ju Leningi, et kino on kõikidest kunstidest tähtsaim. Samamoodi juhatab otsingumäng linna ainsa hotellini “Krunk”, mis võttis külalisi vastu ka nõukogude ajal, kandes tollal nime “Gostinitsa”, nagu kõikide teistegi väikelinnade majutusasutused.

Torniga hoone juurde jõudes võib esmapilgul tunduda, et tegu on kirikuga, aga tegelikult on seal algusest peale pesitsenud linnavõim. Arvatakse, et nõukogude arhitektuuripoliitikute veendumuse järgi pidi igas Balti linnas olema raekoda ja kirik – seepärast projekteeriti Sillamäe täitevkomitee maja selliselt, et see täidaks visuaalselt nii raekoja kui kiriku rolli. Sel moel jättis suletud linn õhust vaadates täiesti tavalise väikelinna mulje.

“Skvääri keskel rahutooja – tõstnud käed taeva poole” on järgmiseks vihjeks, mille abil leiame mehekuju, kelle musklis käed hoiavad peakohal aatomit. 1987. aastal püstitatud monumendi autoriks on Renaldo Veeber ja see on ristitud rahumeelseks aatomiks, ehkki uraanitootmine ise oli rahumeelsest tegevusest kaugel. Ehk on see lepituskäsi minevikuga?

Ajastutruu kultuuritempli kõrvalt leiame viimase ülesandena sama ajastutruu kivist autahvli, kuhu kunagi riputati tööeesrindlaste portreed. Praegu saab selle pealt uurida Sillamäe linna kaarti.

Mõne orienteerumismängu ülesandega on olnud rohkem peamurdmist, mõnega vähem, aga riburada saavad kõik tehtud. Mängu eduka sooritamisega teenime välja võimaluse end autahvli taustal pildistada ning foto üles laadida. Ikka selleks, rahvas teaks oma kangelasi. 

Punatoad pommivarjendis 

Pärast harivat ja elamuslikku avastusretke linnatänavatel võib sealsamas väljaku ääres vaadata üle palee mõõtu kultuurikeskuse hoone, mis ehitati 1949. aastal ja on muinsuskaitse valvsa pilgu all renoveeritud. Kultuurikeskuse keldrisse rajatud endises pommivarjendis leiab aga linnamuuseumi filiaali, mis tutvustab nõukogudeaegset Sillamäed.

Punakraami on jätkunud mitme toa sisustamiseks, ainuüksi Lenini portreid on muuseumi töötajad lugenud väikeses saalis kokku 122. Uudistamiseks on välja pandud ka kooli- ja sõjaväevormid, raadioaparatuur ning pommivarjendi ruumide õhu puhastamiseks mõeldud agregaat, poetalongid, lipud ja kultuurimaja müürilehed. Plakatitelt saab teada, et Sillamäe rahva meelt on lahutanud nii Alla Pugatšova kui Jaak Joala. 

Kokku on Sillamäe muuseumis üle 15 000 museaali ja neist suuremat osa säilitatakse peamajas Kajaka tänaval. Näiteks peitub sealsetes varahoidlates üle kolmesaja vana nuku, mille on muuseumile kinkinud Tallinna kollektsionäär Marina Tee. Nukud on olnud muuseumi püsiekspositsioon ja inspireerinud tegema mitmesuguseid väljapanekuid. Mineraalide ja kivististe saal uhkeldab õigusega 1500 erineva eksponaadiga. 

Muuseumi peamajast antakse ka start otsingumängule “Salastatud linna eesrindlane”, millega me linnaga tutvumist alustasime. Muuseumil on välja pakkuda teisigi otsingumänge. Üks neist tutvustab Roman Baskini debüütfilmi “Vernanda” võttepaiku. “Vernanda” peategelane satub suletud linna. Päriselus rõhutab filmi dekoratsiooniks kasutatud Sillamäe oma avatust ja ootab külalisi. 

SIRLE SOMMER-KALDA
Ajalehe „Põhjarannik” ajakirjanik
„Lugu valmis EL Regionaalarengu Fondi toel“.

Sillamäe mere puiestee
Foto: Sven Zacek

 

VAATA VEEL