Sügisene Ida-Viru, kus seiklusi jagub igaühele

Sisukord

Ida-Virumaa on seiklusmaa, kus jagub tegevusi igaks aastaajaks. Viimaste aastate jooksul on piirkonna populaarsus jõuliselt kasvanud ja siin pole midagi imestada – see koht on külastamist väärt!

Seiklused pruuni kulla maal

Eesti teravamaid elamusi pakkuv seikluskolmnurk – Kohtla-Nõmme, Aidu ja Kiviõli – puuduks praegu turismikaardilt, kui poolkoksimägi, kaevandus ja karjäär oleksid tavapärasel viisil suletud. Õnneks tekitasid need kohalike peades lennukaid ideid, kuidas endisi tööstusalasid hoopis turismiatraktsioonideks pöörata.

Selleks, et tööstusest paremat aimu saada, tasub alustada Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumist – nemad juba oskavad seda teistmoodi maailma selgitada. Järgmiseks tasuks minna otse maa alla,  Kohtla-Nõmmele, Eesti Kaevandusmuuseumisse. Muuseumi magnetiteks on giidid, kes on endised kaevanduse töötajad ja töökorras masinad, mida kaevanduskäikudes üksteise järel demonstreeritakse.

Vaid 2 km kaugusel Kaevandusmuuseumist asuvad nn. Eestimaa fjordid – ehk Aidu Veemaa. Aidu maastik on seiklemiseks ainulaadne ning seigelda saab seal mitte ainult maad, vaid ka vett mööda. Suletud põlevkivikarjäär pakub veesõiduks 30 kilomeetrit kanaleid. Adrenaatori seiklusmeistrid on Aidu aladel nagu kalad vees ning pakuvad ägedaid matku – olgu need siis jalgsi, džiibiga või kaatritega. 2024. a suvisel perioodil avas enda uksed 2 km pikkuse sõudekanali kõrval asuv Aidu Veeseikluskeskus, kus täna on võimalik seltskondadele ettetellimisel üks seiklusrikas päev planeerida, sest võimalikke tegevusi on mitmeid, alustades fat-bike matkadest, lõpetades kanuumatkadega Aidu kanalitel.

Aidu kanalid. Foto Valmar Voolaid

Eesti kõrgeim pankrannik ja tema pärlid

Kui aga nendelt aladelt hoopis põhja poole suunduda, siis tasub kindlasti kiigata pankrannikule, sest seal on ootamas mitu rekordpaika – Ontika pankrannik, mis on Balti klindi kõrgeim ja Eesti kõrgeim juga Valaste. Pankranniku pärliks on Saka mõis, mis pakub lõõgastavat spaapuhkust ja mõnusat looduse keskel kulgemist.

Suundudes hetkeks mererannast eemale saab põigata Jõhvi linna, kus muuhulgas asub kultuurist pakatav Jõhvi kontserdimaja. Kontserdimajas võib erinevatel aegadel nautida teatrietendusi, muusikat, tantsulist kunsti ning paljut muud, kindlasti tasub kiigata nende programmi.

Liikudes rohkem ida suunas jõuab looduskaunisse Toila. Toilas asuv ajalooline Oru Park on olnud läbi aegade üks maakonna külastatavamaid parke. Tänasel päeval on võimalik läbi virtuaal reaalsuse „VR Toila 1938 näha, milline nägi välja pargis asunud K. Pätsi loss enne II Maailmasõda. Sügisesel ajal saab seiklust kogeda vaid ettetellimisel. Ning kui Toilas juba pikemalt peatuda, siis tasub külastada Toila Spa hotelli, kus saab nautida spaamõnusid, head sööki ja muidugi imelist ümbruskaudset loodust ja mere lähedust.

Oru park, pääsupesa ehk nõiametsa paviljon. Foto Sven Zacek

Privet gorod Narva

Veel enne kui jõuad Narvasse, jääb tee peale mitmeid avastamist väärt kohtasid, nt Sillamäe. Endise salastatud linnaga aitab kõige paremini tutvuda Sillamäe Muuseum, kus avati 2024. aasta kevadel ka uhiuus ekspositsioon “Salapärane Sillamäe”. Näitus räägib Sillamäest kui Virumaa esimesest kuurordist ja sõjaeelse Eesti õlitööstuse Mekast ning jõuab välja aega, kui sõjavangid linna üles ehitasid ja vangide asulast sai salajane Nõukogude linn. 

Ekspositsiooni osa on ka muuseumi väliala, mis muugib lahti Sillamäe saladusi. Väliala üks paviljon kõneleb Sillamäe uraanirikastusvabrikust. Külastaja saab ekspositsiooni virtuaalreaalselt minna aatomi sisse, kiigata tuumaelektrijaama tööd ja olla tunnistajaks tuumapommi hävitavale jõule.

Teises paviljonis on virtuaalreaalselt loodud Jevgeni Zamjatini kirjeldatud totalitaarne tulevikuühiskond. See on kõhedust tekitav vaatepilt, kus inimesele on jäänud ööpäevas kaks tundi oma isiklikku aega ning kõik on kontrollitud… ja loomulikult ei saa linnast lahkuda ilma Mere puiesteed ja rannapromenaadi külastamata, kus lisaks puhke- ja mängualadele, on ka vaatetorn.

Sillamäelt vaid 10 minuti autosõidu kaugusele jäävad Sinimäed ja Sinimägede muuseum, mis on keskendunud sõjaajaloole. Väljast väike maja, kuid sees suur lugu, millest jutustab ka tuntud film „1944“.

Spaapuhkajate lemmikpeatuspaigaks on Narva-Jõesuu, sest seal asub ju ka Eesti pikim mereäärne kuurortrand (9,5km). Eriliselt mõnus on sügisene karge õhk mereäärse männimetsa all, kus düünidele on rajatud istumis- ja lõkkekohad. Lisaks asuvad Narva-Jõesuus ka kaks Eesti spaamaastiku pärli – Medical SPA Hotell ja Meresuu SPA Hotell, mis on tuntud oma rikkaliku ilu- ja terviseteenuste valiku, aga ka hotellide restoranide maitseelamuste poolest.

Narva, Eesti idapoolseim linn ja alguspunkt Euroopale, on aastate jooksul hoogsalt uuenenud. 2023. aasta suvel avati täielikult renoveeritud Narva Raekoda, kus saab kogeda ka virtuaalreaalsust „Vana Narva Uus Elu“. Jalutuskäik Narva jõepromenaadil, koos 5-kroonise vaateplatvormi külastusega on asjad, mis on iga Narva külastaja plaanidesse sisse kirjutatud, sest taoline piiripealne kogemus on lihtsalt vägagi unikaalne.

Narva promenaad. Foto Valmar Voolaid

Kui Narvas olles keha vahepeal kosutust vajab, siis valikuid on mitmeid – omanäoline Valge Kõrvits ja Narva Hotellis asuv M. Chagall restoran. Iga õige linnakülastuse lõpetab (või ka alustab) üks ostlemispeatus ning õnneks on Narvas väga mitu rikkaliku valikuga kaubanduskeskust –  Astri ja Fama kaubanduskeskused.

Looduse rüpes Alutagusemaa

Liikudes Narvast kagu suunas jõuame Alutagusemaale. Ida-Virumaa on tuntust kogunud oma tehisliku looduse poolest, aga meie pärisloodusest leiab ka mitmeid põnevaid nähtusi ja liike, mida mujal Eestis ei kohta, näiteks kriivad Alutaguse metsades või lendoravad Iisakus. Lisaks asub ka Ida-Virumaal Eesti noorim rahvuspark – Alutaguse rahvuspark, mis on koduks ka Eesti suurimale järvestikule – Kurtna järvestik.

Alutaguse Rahvuspark, Kurtna järvestik. Foto Sven Zacek

Iisaku on Alutagusemaa keskus, endine poluvernikute rahvakillu pealinn. Iisaku Kihelkonna Muuseum pajatab nende loo väga ehedalt ja kaasahaaravalt. Ja siinsamas, kiviviske kaugusel ootab armastatud Peipsi kant. Peipsi põhjarannikul on Eesti pikim liivarand- üüratud ligi 33 km. Keskseks rannaks on siin Kauksi supelrand, kus rannamändide rüpes asub Rannahoone ja on rajatud promenaadid, parklad ning mänguväljakud, mis pakuvad ka sügiseti mõnusat olemist just neile, kes ei pea lugu linnakärast – looduse keskel kulgemist ning rahu ning vaikust. Alutagusemaa puhkusemõnude keskus on kaunis von Rosen Spa Mäetaguse mõisakompleksis, oma eriliselt hubase spaa osaga.

Suurtele saunasõpradele on eriliseks elamuseks kindlasti Lammasmäe Puhkekeskus oma 10 erineva saunaga, mille hulgas on ainulaadne turbasaun ning ka väga omanäoline kahekordne Soome suitsusaun (saunasõbrad tõid selle päriselt Soomest kohale!).

Tahad olla kursis sellega, mis Ida-Virus toimub? Hakka meie sõbraks! 

Jaga
Soovitused