UUDISED

TOP rannad Ida-Virus

TOP rannad Ida-Virus

Pepsi järv, Kauksi rand. Eestis on pikim – 37 kilomeetrine rannajoon Peipsil. Peipsi üks tuntumaid ja ilusamaid randu asub Kauksis. Kilomeetrite pikkusel „laulvate liivadega“ liivarannale viib üle luidete randa trepp. Liivaväljakul saab mängida võrkpalli ja lastele on kiiged. Ranna vahetusse lähedusse jääb RKM Põhjaranniku puhkeala ettevalmistatud lõkkekohtade ja telkimisalaga.

 

 

Narva-Jõesuu rand. Pikima mererannaga Eestis on omapärase männimetsaga ääristatud peene liivaga Narva-Jõesuu rand, mis kulgeb 7,5km ulatuses mööda Soome lahe lõunakallast. Narva-Jõesuu on kuulus ainulaadse looduskeskkonna poolest. Vetelpäästega rannas on rannavolleplats, atraktsioonid lastele, riietuskabiinid ja välidušš.

 

 

Toila rand. Üks eriilmelisemaid randu Ida-Virus on Toila rand, mis asub Soome lahe kaldal, Pühajõe suudmes. Randa jõuad mööda Oru parki läbivat looklevat teed. Omapäraseks teeb ranna lamedatest rannakividest vallid kõrvuti kitsa liivaribaga. Aktiivsed puhkajad saavad mängida rannavollet, lapsed hüpata batuudil. Suvehooajal töötab rannas Sadamakõrts, Sadamasalong, Kongo kokteilibaar. 

 

 

Narva joaorg. Suurepärasest suve veetmise kohaks on Narva joaorg, mis asub Narva jõe ajaloolisel kaldapealsel alal, Eesti ja Venemaa piiri juures. Selles kohas moodustab Narva jõgi väikese loodusliku basseini, mis on mugavaks supluskohaks lastele ja täiskasvanutele. Joaoru territooriumit kasutatakse kui linna avalikku supelranda ja Narva elanike vaba aja veetmise kohta. Joaorus korraldatakse erinevaid kultuuri- ja spordiüritusi. Seda külastavad ka turistid, kes jalutades piki jõe kallast, naudivad vaadet linnusele ning Ivangorodi kindlusele. Joaoru puhkeala pindala on 17,8 ha, millest 1,5 ha moodustab supelrand.

 

 

Kurtna suurjärvestik. Suvist puhkust saab veeta ka Kurtnas. Ida-Virumaal lluka vallas paiknev Kurtna järvestik on Eesti järvederikkaim ala, kus ligikaudu 30 km² suurusel alal leidub 42 järve. Järveäärsed alad on populaarsed puhke- ja supluskohad. Kergemini leitavad ja viidastatud on Liivjärv ja Martiska järv, mille kallastele on RMK rajanud ka lõkke ja puhkekohad. Kurtna järvestik on tekkinud tänud liustikujää liikumisele ja sulamisele. Saksa keskkonnateadlased on väitnud: “Kurtna järvestik on pärl, millele sarnast Euroopas ei leidu.”

 


Vaata edasi

UUDISED